Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima välisõhu loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte
Soe õhk ülese ja küll jääb madalamale tõttu. 5. Nimeta loetletud loomaliikidele sobiv laudaruumi temperatuur ja suhteline niiskus: a) veised 12°C 60% b) sead 16...18°C 70% c) linnud 20...22°C 80% 6. Sooja lauda ventilatsiooni arvutus koosneb 2 osast ja need on: a) ventilatsiooni avade, korstna arvutus b) mitu korda ja kui suure ajahulga järel peab ruumis õhku vahetama ja ka tegelikult vahetub, konkreetseid arve arvestades 7. Ventilatsioonikorstna tõmmet mõjutab enam kas: a) korstna materjal b) paigutus loomaruumi suhtes c) tõmbe kõrgus 8. Nimeta need 3 põhielementi, mis iseloomustavad igat küttesüsteemi: a) Soojaallikas b) Torustik või sooja juhid c) Päikese valgus 2 9. Elektriküte, vaatamata oma kõrgele hinnale, omab järgmisi eeliseid: a) Hooldevaba b) Lihtne kasutada c) Sooja heajuhtivus
5. Nimeta loetletud loomaliikidele sobiv laudaruumi temperatuur ja suhteline niiskus: a) veised 12°C 60% b) sead 16...18°C 70% c) linnud 20...22°C 80% Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 6. Sooja lauda ventilatsiooni arvutus koosneb 2 osast ja need on: a) ventilatsiooni avade, korstna arvutus b) mitu korda ja kui suure ajahulga järel peab ruumis õhku vahetama ja Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 7. Ventilatsioonikorstna tõmmet mõjutab enam kas: a) korstna materjal b) paigutus loomaruumi suhtes c) tõmbe kõrgus Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 8. Nimeta need 3 põhielementi, mis iseloomustavad igat küttesüsteemi: a) Soojaallikas b) Torustik või sooja juhid c) Päikese valgus Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 9
Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima välisõhu loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena,
Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine.
enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena,et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Vaheaiad on 95-100 cm kõrgused. Lambalautade põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks
schleswigi ja teiste sugulastõugudega. On enam levinud Lõuna-Eestis. Põhja-Eestis on rohkem mustakirjut karja, maakari on aga peaaegu kadunud. VEISTE PIDAMINE Üldnõuded lautadele · Temperatuur 15-180 C, minimaalselt 100, külmlautades välisõhu temperatuur, lisasoojendusega vaid lüpsikojas ja vasikaruumis · Põrandapinda peab olema 5,5-6,5 m2 looma kohta · Õhuruumi 18-25 m3 looma kohta · Valgustatus - akende ja põrandapinna suhe 1:12 - 1:15 · Ventilatsioonikorstna ristlõikepindala peab olema 200-300 cm2 looma kohta · Õhu liikumise kiirus laudas 0,2-0,4 m/s Lautade tüübid allapanu ja sõnnikukäituse alusel Puhaslaudad Veiseid peetakse betoonist või laudadest asemetel, sõnnik koguneb renni ning eemaldatakse laudast iga päev. Eelised: Olukord laudas on stabiilne - asemetele kuhjunud allapanu ja sõnnik ei põhjusta olukorra muutust ja puudub vajadus suuremahuliste hooajatööde läbiviimiseks. Sellest
reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima loomulik ventilatsioon, kus on 52 tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena,
· nakkushaigused · vanus · traumad · madal toodang · ainevahetushaigused · jäsemete haigused · udarahaigused · ahtrus · muud põhjused 66. Veiselautade põhinõuded Temperatuur 15-180 C, minimaalselt 100, külmlautades välisõhu temperatuur, lisasoojendusega vaid lüpsikojas ja vasikaruumis. Põrandapinda peab olema 5,5-6,5 m2 looma kohta. Õhuruumi 18-25 m3 looma kohta. Valgustatus - akende ja põrandapinna suhe 1:12 - 1:15- Ventilatsioonikorstna ristlõikepindala peab olema 200-300 cm2 looma kohta. Õhu liikumise kiirus laudas 0,2-0,4 m/s 67. Farmi hügieeni profülaktika (enda arvamus on mul siia kirjutatud) Mida kõike tuleks teha, et enneteda (profülaktika) haigusi. Farmi hügieeni tagamiseks tuleks pärast lüpsilkäiku ja enne lüpsilkäiku lehmadel lasta läbi käia desovannidest. See tagab puhtuse nii lüpsilolles ja hiljem kui on piimas olnud haigusi/baktereid, et need ei leviks tagasi lauta, kus teised
annaabi.ee 
