secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum) 3) mitme kihiline on vatsakeste muskulatuur, milline neist on eraldi kummalgi vatsakesel 3-kihiline: 1. pindmine e. longitudinaalkiht 2. keskne e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 3. süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v. umbilicalis’t v. cava inferior’iga 5) kus paikneb nodus sinuatrialis? sulcus terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 6) kus on kodade vaheseina kõige õhem koht (selle nimetus), millest see on arengus tekkinud fossa ovalis, on tekkinud septum primum’ist 7) milline klapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel, nimetus, osad valva bicuspidalis s. mitralis, osad: cuspis anterior et posterior 8) kus paikneb nodus atrioventricularis?
axillaris) ühineb üheks mõlemad õlavarreveenid kaenlaaugu alumise serva juures. Kaenlaveen läheb vahetult üle rangluualuseks veeniks (v.subclavia). Rangluualuse veeni (v.subclavia), mis ühinedes sisemise kägiveeniga moodustab õlavarre-peaveeni (v. brachiocephalica) ja sisemise kägiveeni ühinemisel tekkivat nurka nimetatakse veeninurgaks (angulus venosus). 24. Alumine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetsus, kuidas moodustub, milliste piirkondade veenidest voolab veri alumisesse õõnesveeni? Alumine õõnesveen (v. cava inferjor) paikneb kõhuõõne tagaseinal kõhuaordist vasakul. Läbides diafragma õõnesveenimulgu, jõuab ta rindkereõõnde, kus suubub südame paremasse kotta
Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis, atrium dextrum, bolus alba, sanguis venosus, hepatitis infectiosa, lagoena viridis, morbus sacer, dentista bonus, infectio contacta, corpus vitreum, os temporale, manus sinistra, dies natalis. Sugu I II III IV V Nom. Gen. Sugu -a -ae f f m, n m, f, m, n f n -um -i n -on -i n -en -inis n
ühinevad järjest, lõpuks koljuõõnest väljub veri kägimulgu (foramen jugulare) kaudu – siit algab sisemine kägiveen (v. jugularis interna), mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval! -välimine kägiveen (v. jugularis externa) jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast; -Sisemine ja välimine kägiveen (+ mõned väiksemad) ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid: -ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki; -Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat veeni – a) peamine veen (v. cephalica) - lateraalküljel ja b) põhimine veen (v. basilica) – mediaalküljel; nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen (v. mediana cubiti), mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht. C. Rinnapiirkonna veenid:
intermediaarsiinus, viimane suundub hilaarsiinusesse. 28. Põrna vereringe Põrn saab verd põrna arterist (a. lienalis). Põrnas läbib veri veresooni selles järjekorras: 1) trabekulaararter (a. trabecularis) 2) pulbiarterid (a. pulparis) 3) follikulaararter (a. follicularis) 4) pintselarterioolid (aa. penicillares) 5) ellipsoidarteriool (a. ellipsoideae) 6) terminaalsed lõppkapillaarid 7) põrna venoossiinused (sinus venosus lienis) 8) pulbi veen (v. pulparis) 9) trabekulaarveen (v. trabecularis) Trabekulaarveenist suubub veri põrnaveeni (v. lienalis). 29. Osteoni ehitus Haversi süsteem e. osteon on silindriline struktuur, mille pikitelg on parallelne luu pikiteljega. Osteoni keskele jääb osteoni e. tsentraal e. Haversi kanal, kus kohevas sidekoes kulgevad luud toitvad veresooned ja ka närvikiud. Osteoni kanaleid ühendavad neile ristsuunaliselt paiknevad perforeerivad e. Volkmanni kanalid
Sellest piirjoonega eraldatud alumist osa, mis koosneb rist-, õndraluust ning häbeme- ja istmikuluudest, nimetatakse väikeseks vaagnaks. Vaagnavigastuste korral omavad tähtsust eelkõige vaagnaelundid, nimelt kusepõis (vesica urinaria), kusiti (urethra), pärasool (rectum), emakas (uterus), tupp (vagina), samuti suured arterid (arteria iliaca communis, arteria iliaca externa, arteria iliaca interna) ja veenid (vena iliaca communis, vena iliaca exterma, vena iliaca interna, plexus venosus sacralis, plexus venosus prostaticus) ning närviteed (plexus lumbosacralis). Patsiendi seisundi hinnang, anamnees ja uuring Patsiendi seisundi hindamise eesmärk vaagnavigastuste korral on kindlaks teha vigastuse raskusaste ja selle mõju patsiendi seisundile. Patsientide puhul, kelle elu on ohus, tuleb esmajärjekorras stabiliseerida seisund ning anamneesi kogumine ja täpsem uurimise lükata pärastiseks. Sündmuskoha ülevaatus (erakorralise abi andmise koha ülevaatus)