Nt: rääkimine hõbe, vaikimine kuld Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine Nt: Ema viis hälli heinamaale, Hiige kesapääle. Tuuled juhtigu Sul teeda, Õhud õrnad õpetagu. Antitees- vastandamine Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus Nt: laotada tahaks Su üle vaipa Ellips- sõnade ärajätmine, et tekiks pingestatus Sidesõnatus- sidesõnad jäetakse ära. Kõlakujundid Allinteratsioon- sama kaashääliku kordus sõna algul Nt: vanem venda vennikene Assonants- sama vokaali kordumine Nt: Aus Ants abistas ahvi Allinteratsiooni kasutakase enamasti assonantsiga koos ja nad moodustavad algriimi. Nt: karjapõli kadakane, orjapõli ohakane Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses kus saadakse uus sõna Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest:
Raudmehed läkitavad libeda keelega saadikud sinna, kes teda silma ees püüavad meelitada, aga selja tagant salamahti otsa peale teha. Kalevipoeg märkab veel õigel ajal nende kurja nõu ja hukkab nad. Teisel puhul tuleb üks kavalam kiusaja, kes teda raudlastele abimeheks püüab meelitada. Kalevipoeg käsib taloma söödaga vähivarda jõest tõsta ja järele vaadata, kas vähki sööda küljes on. Kui mees seda ei jaksa, käsib tal koju minna: "Mine koju, vennikene! Käi sa kiirest kuulutama, mis sa märganud mehesta! - Olen võimusel vägevam, kehakangusel tugevam, teod ei kõlba teenijaksi, ega suurus sulaseksi, võimus võõra voli alla. Ennemini elan üksi kehva mehikese kombel, kui et sulgun sunni alla, võõra voliduse alla. Kalevite kanget kaela saa ei kütke kinnitama, orja-ikke ormandama." Inimeste seltsist lahkunud vägimees luusib nüüd laasi mööda ühest paigast teise: "Tusatuju
Salamahti sängisambais Klaasid teine teise kohta, Pani rammu pahemalle, Nõtrust paremalle poole: Et kui Sarvik võimu võtab, Nõrgendusta kohe neelab. Teine õde võttis vitsa, Mis see silla sünnitaja. Kui nad nõnda kolmekesi Salaasjad sünnitanud, Kuuldi kaugelt müdinada, Koopalae poolt kolinada. Vanem piiga värisema, Teine kohkel kahvatama, Kolmas piiga peenikene Pani sõnad sõudevalle: "Kallis Kalevite poega! Nüüdap, lõvi, oled lõksus, Mesikäppa, näpistuses, Vangivõrgus, vennikene! Sarvik juba sõitemassa, Kodu poole kihutamas! Tallab juba urgasteeda, Sammud kostvad koopasuusta, Kannamüdin kõrgeelta. Lahtipääsemist ei loota, Pagupaika kuskilt leida! Katsu tulu tugevusest, Raudarammust abimeesta!"
lugesimeTammsaaret, kõik inimesed = kogu maailm, abiline=parem käsi, päike=valguseandja, kroonitud pea=kuningas, Berliini müüri langemine=kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Sünekdohh on kõnekujund, mille tervik asendatakse osaga ja vastupidi või kasutatakse mitmuse asemel ainsust: Eestlane pole unustanud oma rahvust ( ainsus mitmuse asemel ), kogu linn oli tuledes ( tervik osa asemel ). Hüperbool kunstikavatsuslik suurendamine. Näiteks: Kolmas venda vennikene / laulis, et mered mürasid / kaljud vastu kärasivad / puie ladvad paindusivad / mäekingud kõikusivad / pilved lausa lõhkesivad. ( ,, Kalevipoeg " ) Oksüümoron on kujund, kus ühendatakse vastandlikud, teineteist loogiliselt välistavad mõisted. Taotlus olla teistsugune, avada nähtuse keerukust ja vastuolulisust on eriti noorte luulesse toonud oksüümorone: räiged rõõmud, õitsvad vereloigud, oksendav rõõm, kuum
Tervitusi sõbrale (käega lehvitamine) Tuulekene, tiivad anna! ( käed eest üles laiali, vaade üles, sealt taha alla, pihud väljapoole) Külla lendan temale (käed kõrval, tiivalöökide matkimine) Tuulepalve Tuuleke, tuuleke, ilmataadi pojake! Tuuleke, tuuleke, kõrgel sinu kojake. Pühi puhtaks taevatee, et näeks tulla päikene! Päikesepalve Päevaratas kullane, veere üles taevasse! Tule vasta, kuidas me, sinu lapsed oleme! Välgusõnad Välgukene- vennikene, välejalgne poisikene! Aitäh meile tulemast ja jälle ära minemast! Pimedusesõnad Pimedus pole ju üldsegi kole. Pimedus täis on asju häid. Tuttav on kõik, mida puudutab käsi, ettevaatlik vaid olema peab. Heakssaamise sõnad Suri-muri, halb ja kuri! Karga välja lapse seest! Laps ei taha olla paha, naeratab ja kalli teeb Peresalm Minu emme ja minu issi, minu õeke ja vennake, Minu vanaisa ja memm ja muidugi mina ka!
jäänud laul." H.Runnel. "Luule on elamine keeles." Lüürika põhitunnus on rütm. Ta on kirjanduse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne e "valitud inimestele". Luule on individuaalne e annab edasi individuaalseid elamusi. Kuna luuletus on mahult kokkusurutud, mängivad seal tähtsat rolli kõik komponendid: sõna, kujundus, esitus, aeg jne. Stiilikujundid: Kõlakujundid: - alliteratsioon- sama hääliku kordus sõna algul. Eesti rahvaluule, H.Runnel Vanem venda vennikene assonants- sama vokaali kordus sõna algul. Enamasti kasutatakse koos, moodustavad algriimi. Tekkisid meelespidamise lihtsustamiseks. Karjapõli kadakane, orjapõli ohakane. Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses, kus saadakse uus sõna isa: asi, sai, ais palindroob- edasi-tagasi sama mõiste aias sadas saia; toonela vetel olete vale noot; madam, I'm Adam; onu thaal(Uno
Metonüümia, hüperbool põõrdumine, hüüatus, riim, anagramm, Litootes, sünekdohk, kordused, refräänid, onomatopöa Personifikatsioon, kliimaks, antitees, allegooria, perifraas, sidesõnatus, inversioon eufenism Kõlakujundid All literatsioon sama kaashääliku kordus sõna algul (regivärsis). ,,Vanem venda vennikene" Asonant täishääliku kordu sõna algul (regivärsis). ,,Orjapõhi ohakale" Anagramm tähemäng. Isa, sai asi. Seda kasutas Voldemer Panso. ,,Osnap" Inversioon ebatavaline sõna järjestus. Laotada lilli võib ammu. Onomatopöa loodushääli jäljendavad sõnad Kõnekujundid Võrdlus võrreldakse midagi: loll kui laua jalg Metafoor asendatakse põhitähendus: noorus e ajaratas
litotes personifikatsioon - ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks.(mis sa nutad lillekene) jne Lausekujundid Retoorilised pöördumised kordused paralleelism ellips jne Kõlakujundid algriim anagramm onomatopoeetilised väljendid jne Kõlakujundid - alliteratsioon - kaashäälikute kordus sõna algul ( nt. vanem venda vennikene) assonants - täishääliku kordus karjapõli kadakane (all-liter+assonants) =algriim anagramm- tähemäng ( isa - asi, sai ) palindroom - sõna vasakult paremale ja paremalt vasakule sama , sõnatähendus sama. (kook) onomatopeetilised väljendid - loodushääli jäljendavad sõnad riim - (mõeldud lõppriimina) sõnade kokkukõlksumine , ristriim , süliriim jne. Vabavärsiline luule tekib 50ndtae lõpus Lausekujundid retoorilised pöördumised - tunderõhuga küsimine ( "Ärge tapke inimest
annaabi.ee 
