Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vennaskondi" - 9 õppematerjali

Anu Männi raamatust-Keskaegsed pidustused Liivimaa linnades
2
doc

Anu Männi raamatust "Keskaegsed pidustused Liivimaa linnades"

Lätis, eriti baltisakslaste suurt tööd allikate publitseerimise alal. Kõige üksikasjalikumat infot ühe või teise pidustuse kohta pakuvad korralduste kogumikud. Teine suurem allikate grupp koosneb rae, gildide ja vennaskondade arveraamatutest. Lisaks neile kahele allikagrupile on veel jutustavad allikad(Balthasar Russowi Liivimaa kroonika) ning ka esemelised allikad. Uurimuse teine osa kirjeldabki lähemalt gilde ja vennaskondi Liivimaa linnades. Gildid ja vennaskonnad hakkasid Põhja-Euroopas levima alates 14.sajandist. Selliste ühenduste peaeesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid huvisid, korraldada seltsielu ning pakkuda vennale raskel hetkel abi. Gildi või vennaskonna kaudu said inimesed osa linnakogukonda kuulumise hüvedest. Naiste jaoks tulid kõne alla usuühendused. Tähtsaimal kohal gildide seas oli linnakodanikest kaupmehi ühendav Suurgild, mis koosnes

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Sikhism
18
ppt

Sikhism

saavutamisele. Kirpan Kangha Palverännakud Sikhide kõige tavalisemaks palverännaku kohaks on Kuldne tempel. Sikhide religioon ei usu, et palverännakutel on suur tähtsus. "Jumala nimi on tõeline palverännakute koht, mis koosneb mõtisklusest Jumala sõnal ja harimise seesmisest tundmisest." Munklus Sikhismis on munklus keelatud. Seetõttu ei ole olemas sikhide mungakogudusi ega vennaskondi. Sikhid ei usu ühiskonnast loobumisse ja sihituisse jumalaotsinguisse metsade eraldatuses, hüljates oma kohustused kogukonna ees. Kõik sikhide kümme guru (välja-arvatud 8-aastasena surnud Har Krisnani) olid abielus, näidates isikliku eeskujuga, kuidas elada majaperemehena. Pühad paigad Sikhide kõige püham paik maakeral on Ja Amritsar. Ehitised Kuldtempel on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Antiikusundid
2
doc

Antiikusundid

Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid ­ nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused ­ hüppajad, tantsupreestrid, luperkused ­ Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve

Teoloogia → Üldine usundilugu
50 allalaadimist
Eesti 19-sajandil
5
docx

Eesti 19. sajandil

9.Tööstuslik pööre. -19.saj teisel poolel. Linnade elanikkond hakkas kiiresti kasvama. Tallinna elanike arv suurenes üle viie korra. Ka väiksematesse linnadesse hakati kolima. Ennekõike koliti aga nt Narva ja Tallinnasse, seal olid vabrikud. Seda kõike soodustasid passiseadused ja nt raudtee rajamine. Tööstusliku pöörde oluliseks eelduseks oli tsunftikorra lagunemine. Juba 18 saj lõpul tegutsesid paljud väljaspool tsunfte(e. käsitööliste vennaskondi). 18 saj lõpul- 19 saj algul tekkisid esimesed vabrikud (nahavabrik, vasevalukoda kohandati vabrikuks). 1811 tehti suhkruvabrik, aga tollitariifid sundisid vabrikut sulguma. 1813 tehti pliiatsivabrik. Suuremaid vabrikuid hakati ka mitmel pool maal avama, nt Kärdla, sindi, Kunda. Nt Rõika-Meleski klaasivabrikust hakati eksportima ka Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse, Peterburi. Eesti agraarühiskond muutus industriaalühiskonnaks 10.Vaimuelu sajandivahetusel.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik
8
xls

Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik

Sheet1 rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal. budistide pühapaik, tavaliselt mäetoline moodustis, mis sisaldab budha säilmeid islami müstiline suund, mis tekkis 8. sajandil vastukaaluks Umaijaadide dünastia ilmalikkusele. Sufid otsisid askeetluse kaudu vahetut kontakti Allahiga. Traditsioonilised muslimid suhtusid neisse algul tõrjuvalt, kuid tänapäeval on sufi vennaskondi nii sunniitide kui ka siitide hulgas. Judaistlik pühamu palvesall juudi traditsioonis on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr. Talmud on kirjatundjate ehk rabide koostatud Toora juurde kuuluv pärimus. judaismi pühakiri, mis koosneb Toorast (Viisraamat), nevi'im'ist (Prohvetid) ja ketuvimist (Kirjad); sisaldab 6 käsku e. mitsvot (248 "Sina pead..." & 365 "Sina ei pea mitte...") Hiina usulis-fiosoofiline koolkond, mille põhimõtted on pandud kirja "Daodejingis". Taoismi eesmärk on

Teoloogia → Üldine usundilugu
77 allalaadimist
Maailma usundid
32
doc

Maailma usundid

nõrgestab keha. Askeetliku suuna viljeleja on HASAN al-BASRI (I faas). Jumal andis ilmutuse Gabrielile, kes andis selle omakorda Gabrielile, seega läbis ilmutus teatavad sfäärid. Sufi eesmärk on jõuda seda teekonda pidi jumala juurde tagasi. Sufistlik kirjandus räägibki alati teekonnast (tariqat ­ kitsas tee). II faas: RABI'A / al-ADAWIYA ­ armastus III faas: Al-HALLAJ ütles: Ana'l-haqq (mina olen tõde). Kuna seda võib öelda vaid Allah, hukati Al-HALLAJ hereetikuna. Palju vennaskondi, kes mängisid olulist rolli erinevate impeeriumite ajaloos, näiteks Osmanite juures Bektasi vennaskond. Igasugune teoreetiline sofismi seletamine pole siiski asjast otseselt rääkimine. Sufi ei saa olla teoreetik, tegemist on eksperimendiga iseendaga. Islami ümber tekkinud kultuur on palju laiem ja mitmekesisem kui arvatakse. See tugineb siiski koraanile. Ühiskonna toimimiseks oli vaja teada, mida koraan tähendas. Koraan polnud kirjutatud isegi kõigile M

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
28 allalaadimist
Sissejuhatus keskaega
33
docx

Sissejuhatus keskaega

Linnaelanikud olid teenijad, sulased, õpipoisid, sellid. Linnades oli iive negatiivne. Linnad olid huvitatud, et neile lisanduks uut elanikkkonda. Seetõttu võeti maalt linna tulnud talupojad lahkelt vastu. Nii on tekkinud ütlus, et linnaõhk teeb vabaks. Kui talupoeg oli suutnud end linnas varjata, seega oli vabanenud feodaali võimu alt. Linnakodanike peamised tegevusalad olidki käsitöö ja kaubandus. Oma huvide kaitseks rajasid käsitöölised ja kaupmehed omalaadseid vennaskondi. Kaupmeestel olid gildid. Käsitöölistel tsunftid. Need ei olnud lihtsalt ametialased ühendused, vaid neil olid omad sõjalised üksused. Gildid ja tsunftid pidid oma sõjaüksuse välja panema. Neil oli ühiskassa, mille abiga vajadusel liikmeid toetati. Tsunftidel oli kindel arv käsitöömeistreid, rohkemat arvu ei lubatud. Väljaspool gildi või tsunfti polnudki võimalust käsitöö või kaubandusega tegeleda. Tsunftide elukorraldus oli reglementeeritud, mida reglementeeris skraa.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

· Lisatakse austuse märgiks sõnad ,,rahu olgu temaga" · Mediinas esimene moslemite kogukond (622. a) ­ moslemite ajaarvamine · Suri 632. Aastal · Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid SUFISM: · Tekkis 8.sajandil · Rõhutas sisemist, vaimse armastuse seisundit ning Jumalale pühendumist · Nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast suf = ,,vill" - Järgijad kandsid karedat, villast rõivast, et väljendada oma askeetlust · Palju vennaskondi · Kasutavad jumalateenistusel muusikat, trummimängu, tantsu · Suurim poeet Rumi USU ALUSSAMBAD: · Moslemid on veendunud, et Koraani kirjutas Jumal ning ilmutas selle Muhamedile tema 40.62.eluaasta vahel · Koraani õpitakse araabia keeles ning jumalateenistusel ei kasutata kunagi tõlkeid - Araabia keel tõestab, et see raamat on on jumalikust päritolust - Poeetilises stiilis

Teoloogia → Üldine usundilugu
82 allalaadimist
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Rooma aja alguseks olid nad sulandunud teistesse rahvastesse ja nende keel oli hääbunud. 5saj eKr rändasid Itaalia aladele läbi alpide tulnud keldi hõimud, keda roomlased nimetasid gallideks. 8 ja 7saj jooksul eKr ühinesid Rooma pärimuse järgi 7 latiinide kogukonda ja moodustasid 7'l künkal asuva Rooma linna. Seda linna juhatas kuningas ­ Rex ­ ja see kuningas valiti demokraatlikult rahvakoosoleku poolt. Rooma kogukonnad moodustasid erinevaid vennaskondi, vennaskondade juhte kutsuti pontifeksideks, see komme kestis ka hiljem. Pärimuse järgi valitsesid Roomat järjestikku 7 kuningat. I nendest kuningatest oli pärimuse järgi Rooma linna asutaja Romulus. Need kuningad on enamasti ilmselt legendaarsed. Oluline on aga, et viimased neist olid etruski päritolu. Rooma kiri ise tekkis ka etruski kirja eeskujul. Rooma kuningate periood lõppeb siis, kui kukutati viimane Rooma kuningas aastal 510 eKr Rooma vabariigi ajajärk

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun