On väga oluline, et üldine soojendus tehtaks enne kui hakatakse venitama. Ei ole eriti hea mõte venitada lihaseid enne, kui nad külmad on. Eelsoojenduse eesmärk ei ole pelgalt lihaste jäikuse ja kanguse vähendamine, vaid õigesti tehtuna aitab see kaasa ka sooritusele ehk põhitreeningule. Teisalt tõstab vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine oluliselt vigastuste tekkimise riski. Eelsoojenduseks on põhiliselt sörkjooks või liigesteringid, mis valmistab lihaseid venituseks. 6 5. Üldine soojendus Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus Täpselt sellises järjekorras need sooritada tulekski. 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini
Samuti ka lülisamba liikuvusest ja organismi seisundist. Parim liigeste liikuvus on lastel vanuses 10-14 eluaastat. Poistel on liigeste liikuvus 20-25% väiksem kui tüdrukutel. Painduvus on parim päevasel ajal, hommikul ja õhtul on see tunduvalt väiksem. Painduvuse arendamine: · parim viis arendamiseks on kordusmeetod (igapäevane harjutuste kordamine kuni kaks korda päevas) · lihased ja kõõlused soojendusega venituseks ette valmistada · venitusharjutuste järjekord: käed, kere ja jalad · seeriate vahel lõdvestus- ja venitusharjutused · arendada nii passiivset kui ka aktiivset liikuvust · harjutuste ulatuse ja intensiivsuse järkjärguline suurendamine · painduvst saab säilitada treenides 3-4 korda nädalas · painduvusharjutusi seostada jõuharjutustega
need nüansid sellistele väikestele pingutustele ei mõju. PAINDUVUSE TEST Painduvuse testi jaoks valisin kaks venitusharjutust, mida sooritasin nii aktiivselt kui passiivselt. Venitusele kuuaja pikkune puhkus hästi ei mõjunud. Piltidelt on lausa silmaga näha, et esimesel testi päeval ehk siis, kui keha oli küll väsinud aga treeningvormis, olid painutustulemused paremad, kui teisel testi päeval. Painutusteste tehes tundsin, et treeningutel on meil liiga vähe aega põhjalikuks venituseks. Hetkel on iga treenigu alguses pärast soojendust umbes 5 7 min venitus, millest jääb ilmselgelt väheks ja seda kõike tunnen ma ise oma liigutustes. Hoolimata sellest, et aktiivne venitus natuke vaeva ja valu nõudis, kulges passiivne venitus ilma suurema valuta ning tulemustega jäin ka rahule. I PÄEV II PÄEV NB! Lisasin pildi esimese päeva passiivse ja aktiivse painduvuse vahest: TEHNIKA ANALÜÜS
Samuti ka lülisamba liikuvusest ja organismi seisundist. Parim liigeste liikuvus on lastel vanuses 10-14 eluaastat. Poistel on liigeste liikuvus 20-25% väiksem kui tüdrukutel. Painduvus on parim päevasel ajal, hommikul ja õhtul on see tunduvalt väiksem. Painduvuse arendamine: · parim viis arendamiseks on kordusmeetod (igapäevane harjutuste kordamine kuni kaks korda päevas) · lihased ja kõõlused soojendusega venituseks ette valmistada · venitusharjutuste järjekord: käed, kere ja jalad · seeriate vahel lõdvestus- ja venitusharjutused · arendada nii passiivset kui ka aktiivset liikuvust 7 · harjutuste ulatuse ja intensiivsuse järkjärguline suurendamine · painduvst saab säilitada treenides 3-4 korda nädalas
Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga. Sääre kolmpealihase vigastused hõlmavad tavaliselt kõige nõrgemat ühenduskohta - kõõluse ja lihase sidelüli. Seda vigastust nimetatakse lihase kõõluse venituseks. Enamus säärelihase vigastusi on tingitud ületreeningust, ülevenitusest või raskel maastikul jooksmisest. On täheldatud, et magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus võib sellele vigastusele kaasa aidata. Kui oled sattunud ületreenituse ohvriks, kahanda treeningute arvu ja kilometraazi ning väldi treeninguid raskel maastikul. Iga kahe treeningpäeva järel peaks olema üks puhkepäev. Vastav vigastus võib tekkida ka ülevenitamisest. Kui see nii on juhtunud, siis tuleb
Lihasvenitused Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga. Sääre kolmpealihase vigastused hõlmavad tavaliselt kõige nõrgemat ühenduskohta - kõõluse ja lihase sidelüli. Seda vigastust nimetatakse lihase kõõluse venituseks. Enamus säärelihase vigastusi on tingitud ületreeningust, ülevenitusest või raskel maastikul jooksmisest. On täheldatud, et magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus võib sellele vigastusele kaasa aidata. Kui oled sattunud ületreenituse ohvriks, kahanda treeningute arvu ja kilometraazi ning väldi treeninguid raskel maastikul. Iga kahe treeningpäeva järel peaks olema üks puhkepäev. Vastav vigastus võib tekkida ka ülevenitamisest
Lihasvenitused Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga. Sääre kolmpealihase vigastused hõlmavad tavaliselt kõige nõrgemat ühenduskohta - kõõluse ja lihase sidelüli. Seda vigastust nimetatakse lihase kõõluse venituseks. Enamus säärelihase vigastusi on tingitud ületreeningust, ülevenitusest või raskel maastikul jooksmisest. On täheldatud, et magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus võib sellele vigastusele kaasa aidata. Kui oled sattunud ületreenituse ohvriks, kahanda treeningute arvu ja kilometraazi ning väldi treeninguid raskel maastikul. Iga kahe treeningpäeva järel peaks olema üks puhkepäev. Vastav vigastus võib tekkida ka ülevenitamisest. Kui see nii on juhtunud, siis tuleb
ee) Säärelihaste venitused on enamasti jooksjatel ja kõige enam on need pikamaajooksjatel. Nende vältimiseks on vaja teada, kuidas lihased töötavad. Sääremarja kolmpealihased koosnevad kahest osast. (http://www.liigume.ee) · lihase kõhust · Achilleuse kõõlusest Sääremarja kolmpealihase vigastused hõlmavad enamasti lihase nõrgemat ühenduskohta, see on kõõluse ja lihase sidelüli. Seda nimetatakse lihase kõõluse venituseks. (http://www.liigume.ee) Paljud säärelihasest tingitud vigastused tekivad ületreeningust, ülevenitusest või raskel maastikul jooksmisest. Sellele vigastusele võib kaasa aidata magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus. Kui keegi on sattunud ületreenituse ohvriks, siis tuleks kahandada treeningute arvu ja kilomeetreid ning oleks vaja vältida rasket maastikku ning vähendada treeningute mahtu. (http://www.liigume.ee) Vigastus võib tekkida ülevenitamisest
annaabi.ee 
