Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas.............................................................................................5 2. Loodus..........................................................................................................................6 2.1 Pinnamood.............................................................................
Nafta ammutamise, transportimise ja kasutamisega seotud keskkonna ja sotsiaalsed probleemid Naftat ammutatakse kõige rohkem Saudi Araabiast ning sellele järgnevad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, kuid naftat ammutatakse ka Iraanist, Venemaalt, Venezuelast, Mehhikost, Hiinast, Norrast, Suurbritanniast ja paljudest teistest riikidest. Naftat on võimalik ammutada nii maalt kui merelt. Merel asuvad enamasti naftaplatvormid, kuid võivad olla ka veealused platvormid, maal asuvad maismaa puuraugud. Suurim nafta ammutamisega kaasneb keskkonna probleem on reostus, nafta platvormidele võivad tekkida plahvatused või puuraugud võivad lekkida, nafta lekkimine põhjustab merevee või maismaa reostust, mida on raske ning kulukas eemaldada
Maagaas Eelised: Suure kütteväärtusega. Ammutamine on lihtsam, ei vaja erilist töötlemist, odav transportida. Tekitab vähem saasteaineid. Puudused: Kitsas kasutusala, üle mere vedamine on tülikas. Suurimad leiukohad: Pärsia lahe piirkond, Põhja-Aafrika, Kanada, Venemaa, Indoneesia. Suuremad tootjad: USA, Venemaa, Euroopa Liit, Kanada, Iraan, Hiina. Peamised kasutusalad: Soojusenergeetikas, elektri tootmises. VEDU: Pärsia lahest Jaapanisse. Lääne-Siberist Euroopasse. Venezuelast Põhja-Ameerikasse. Tahked kütused Eelised: Umbes 200-ks ei ole vaja töödelda. Puudused: väga suur keskkonna saastaja, kaevandamine on keeruline, ohtlik ja mõnikord ka kulukas. Suurimad leiukohad: Ida-Siber, USA, Hiina, Austraalia, LAV. Suuremad tootjad: Hiina, USA, Venemaa, India, LAV, Poola, Ukraina, Kanada. Peamised kasutusalad: elektri tootmine, soojusenergia, metallurgia. VEDU: Põhja-Ameerikast Euroopasse. LAV Euroopasse, Jaapanisse.
arvatavasti on see arv juba väiksem. Enamsu inimesi tegeleb suhkruroo kasvatamisega, hooldamisega ja korjandamisega. Rohkem esineb põllumajandusega tegelejaid, sest ennem nafta tohutut tähtsustõusu. Eksporditi peamiselt suhkruroogu, mis oli ka nn. kaubamärgiks. loomadega on natuke asi kehvem, sest see nõuab palju tööd ja ei tasu ennast ära. Eksport ja import Trinidad & Tobago on väga iseseisev riik. Imporditakse vaid vajamnevaid asju ja asju mida ise ei toodeta. Venezuelast tuuakse sisse ka asju mida kaugematele riikidele maha müüakse.Ekspordiga on asjalood teisiti, sest nafta eksport on väga suure tähtsusega, eriti Lõuna- Ameerikas ja USA-s. See riik on suurim nafta ja õli tootja terves Kariibi meres. Suuri keskkonnaprobleeme ei esine. Gaasi eksport: 21.03 miljardit m³ Gaasi import: 0 m³ Õli eksport: 202,100 barrelt päevas Õli import: 91,780 barrelti päevas Ekspordi kogusumma: $14.13 miljardit aastas
Orinoco lisajõest Apurest põhjas, mille lisajõed omakorda voolavad põhjamägedest ja lõikavad läbi madala oru, jätab maha murendatud valli, mis annab maale õrnalt rullunud väljanägemise. Apurest lõunas on maastik tasasem ja kõrguse muutused väiksemad. Üks vanimaid pinnavorme Lõuna-Maeerikas on Guiana mägismaa. See hakkab tõusma kohe Orinoco jõest lõunas ja idas. Erosioon on loonud ebatavalised pinnavormid. Hõlmates umbes pool Venezuelast, koosneb mägismaa põhiliselt platoo alast, andes Orinocole kiirevoolulisi lisajõgesid. Silmatorkavaim topograafiline tunnus on Gran Sabina. See on lai, sõgavalt murenenud platoo, mis on ümbritsevast alast järsku kaljuna 800 meetrit kõrgem. Üle Gran Sabina massiivi kekivad üles pealt lamedad rannajärsakud (kohalikud nimetavad seda tepuiks) , millest paljud jõuavad märkimisväärse kõrguseni. Kõige kuulsam tepui sisaldab Angeli juga, mis on maailma kõrgeim juga.
Saematerjali Dominikaani Vabariigis ei toodeta, sest riik ei ole piisavalt arenenud ja oskustöölisi ei ole saada. Puusüsi toodetakse 70000 tonni aastas (2004). (allikas 12) 10 Tööstus Dominikaani Vabariigis töötab enamik inimesi teenindussektoris. 1990. aastate reformid on majanduse arengut kiirendanud. Naftat veetakse sisse Venezuelast ja Mehhikost. Kaevandatakse kulda, hõbedat, boksiiti, niklimaaki, kivi- ja pruunsütt, kivisoola ja grafiiti. Dominikaani Vabariigis on masina-, metalli-, keemia-, tsemendi-, puidu-, tekstiili- ja nahatööstuse ning põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid. (allikas 16) Eksport ja import Koguväärtus USD Inimese kohta Eksport 6,5 miljardit 7065 USD
jõukus, samas takistab seadmete hind. USA on maailma suurim energia tarbija ja samas ka tootja. USA ekspordib suhteliselt vähe energiavarasid (võrreldes impordiga), peamiselt naftat ja sütt naaberriikidesse (Kanada, Mehhiko) ning mõnedesse teistesse riikidesse (nt. Holland, Singapur) USA impordib energiavarasid (peamiselt töödeldud ja töötlemata naftat, vähesel määral ka maagaasi) Kanadast, Venezuelast, Saudi Araabiast ja Mehhikost. USA on maailma energiamajanduse üks tähtsaimad lülisid. USA impordib kordades rohkem, kui ekspordib (näiteks maagaasi 3, naftat üle 8 korra rohkem) Nagu näha jooniselt 3, sarnaneb USA elektritootmine üldiselt maailma keskmisega, soojuselektrijaamade (maailma keskmine on 63%) ja alternatiivsete energiaallikate osatähtsus on mõnevõrra suurem (maailma kesmine alla 1%) , hüdroelektrijaamade
annaabi.ee 
