Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige Preemiad 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi ‘Sangaste’ eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ‘ Sangaste’ eest Üle venemaalise majandite võistluse võitja – suur kuldmedal Lõpuaastad Krahv Fr. Berg suri 22. märtsil 1938. aastal Maeti Sangaste kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi Kastutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Berg http://www.sangasteloss.com/loss/krahv-berg/ http://www.rukkimaja.ee/rukki-majast/ http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel711_683.html http://www.sangasteloss
Tagesbuchblätter aus der Krim (1885) Roggenzüchtung (1888) Das Auswintern des Getreides (1891) Die Bearbeitung des Ackerbodens (1892) Ertragreiche Kartoffelsorten (1894) Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909) Autasud 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi `Sangaste' eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ` Sangaste' eest Üle venemaalise majandite Organisatsiooniline kuuluvus PariisiLeiutajate Akadeemia kirjavahetajaliige Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kirjavahetajaliige Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Keiserliku Vaba Majandusühingu liige (auliige aastast 1888) Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige (auliige aastast 1910) Õpetatud Eesti Seltsi liige Mälestuskivi rukkisordile 'Sangaste' Kasutatud kirjandus http://www
Tagesbuchblätter aus der Krim (1885) Roggenzüchtung (1888) Das Auswintern des Getreides (1891) Die Bearbeitung des Ackerbodens (1892) Ertragreiche Kartoffelsorten (1894) Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909) Autasud 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi `Sangaste' eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ` Sangaste' eest Üle venemaalise majandite võistluse võitja suur kuldmedal Organisatsiooniline kuuluvus Pariisi Leiutajate Akadeemia kirjavahetajaliige Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kirjavahetajaliige Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Keiserliku Vaba Majandusühingu liige (auliige aastast 1888) Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige (auliige aastast 1910) Õpetatud Eesti Seltsi liige Mälestuskivi rukkisordile 'Sangaste'
Selle tarbeks asutati organisatsioon (Komintern) 11) Komintern- oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mis loodi 1919.a märtsis Lenini, Trotski ja bolsevike juhtimisel.. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest". 12) Gulag- Üle Venemaa organiseeritud sunnitöölaagrisüsteem. 13) NKVD- ühendus, mis viis läbi repressioone. Ta organiseeris üle Venemaalise sunnitöölaagritesüsteemi (Gulag). 1930-ndail NKVD osatähtsus suurenes ja muutus Nõukogude Liidu rikkamaiks organiks, kelle kuulusid kõik Siberi kullakaevandused.
Austrias Maria Theresia (1740-1780)- Panustas sõjaväele, tulumaksuseadus kõigile seisutele, luksuskaupadele tulumaks, rahvakoolide võrgu laienemine, sõjaväeakadeemia Therezianum, 1775 kaotati tollipiirid keisririigi ees, katoliku kiriku mõju vähenemine Joseph II (1780-1790)- Tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), usureformid, pärisorjuse kaotamine, ametlik keel saksa keel, provintside omavalitsuses kaotati. Venemaal Katariina II Lasi koostada üle Venemaalise seadustiku, vabastad aadlid maksudest, juhtis riiki tsentraliseeritult, ta oli valgustatud valitseja, oli haritud ja suhtles isiklikult valgustatud filosoofidega Prantsusmaalt. Jaotas kogu venemaa kubermangudeks ja omakorda maakondadeks ning lõi aadlikogud. TEADUSE ARENG 17.-18. sajandil Itaalia astronoom Galileo Galilei alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi, avastas kraatrid ja mäed Kuul ning uuris ka Jupiteri. Tegi vabalangemise katseid ja rajas eksperimentaalse teaduse
Peter I tütar. Tõrjus sakslased õukonnast välja. Riigi asjadega tegeles, kui oli tuju. Kaotas surmanuhtluse. Impeeriumi pärandas õepojale. Peter III sakslane, vene keelt ei osanud ega õppinud. 1761 tuli võimule; 1762 korraldas tema abikaasa riigipöörde ja tuli võimule Katarina II nime all. Katarina II 1762- 1786. valgustatud absolutism. Suhtles valgustatud filosoofidega, asustas erinevaid koole. Soovis parandada lihtrahva olukorda, 1766 algatas üle Venemaalise seadustiku koostamise, mis lähtus valgustusideedest. Aadlike vastuseisu tõttu ellu viia ei õnnestunud. Lihtrahva olukord tema valitsusajal tegelikult halvenes. Pärisorjust ei kaotatud ja karistusi karmistati. Positiivsena võib nimetada trüki- ja sõnavabaduse kehtestamist. Tugevaim valdkond oli välispoliitika. Sõdis palju ja muutis Venemaa Euroopa suurimaks riigiks. Hispaania Carlos III 18. saj valgustatud absolutism. Reaalselt valitses riiki tema nõunik Pedro Armando
kommuuni mille eesotsas oli J. Anvelt enamlased hukkasid üle 600 inimese Riigile võeti suurettevõtted pangad mõisad 1918 /19 aasta vahetuseltoimus murrang vabadussõjas Edukalt tegutsesid eestlaste soomusrongid ja meredessandid J.Pitka Suurenes sõdurite arv eesti armees ülem juhatajaks sai laidoner Eesti 1. maailma sõja eel Eesti oli vene impeeriumis majanduslikult ja kultuuriliselt üks enam arenenud piirkondi eesti tootis suure ülle venemaalise turu jaokskuna eestis valitses maapuudus siis paljud inimesed rändasid kaukaasiasse siberisse ... Ühistegevus selts Eestis arenes ühistegevusesimese maailmasõja eel oli eestlasi 1,2 mln 200 000 elas väljaspool eestiteesti kultuuriarengut mõjutas saksa ja vene kultuur. Arenes eesti kirjakeel 1909 asutati jakob hurda kogude hoidmiseks eesti rahva muuseum I maailmasõda Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisvõõrne osa maailma
Vastuolud Venemaal ja Eestis viivad lõpuks suure väljaastumiseni – revolutsioonini. 1905.a. revolutsioon Eestis: Põhjused: 1 Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäämus Euroopast. 2 1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord (nt. kohati 16h tööpäev) 3 Kaotus Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) 4 1905.a. jaauarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (Verine pühapäev) Revolutsiooni teostajate nõudmised? (Üle-Venemaalise rahvaesinduse kokkukutsumist, naiste-meeste võrdset valimisõigust, autonoomiat mittevene piirkondadele) Pidevad streigid linnades tipnesid oktoobris 1905 üldstreigiga. 16.okt.1905.a. tappis Vene sõjavägi Tallinnas lubatud miitingu laialiajamisel 94 in.(Uue turu veresaun Tallinnas) Nikolai II oktoobrimanifest(17.10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-, mõtte-, koosoleku-, trüki- ja sõnavabadused) Baltimaades algas poliitiliste erakondade moodustamine
on vaja kindlas valdkonnas. See tähendas, et legaliseeriti rahva koosolekuid. Esialgselt huvituti maareformist, räägiti: maarendi hindadest, maaostu hindadest, räägiti vallavalitsuse õiguste suurendamisest, laste õpetamine eesti keeles. Konfiskeeriti maad, jagati talumaadeks. Nõuti valimisõigusi, tuleb võtta vastu vene põhiseadus, taheti demokraatliku vabariiki. Aastal 1905 tõmmati kogu rahvas poliitikasse. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö: lgas esimese üle venemaalise poliitilise streigiga oktoobris 1905. Streik sai alguse 7. oktoobril Mosva Kaasani raudteel, levis sealt edasi kõigi teistele raudteejaamadele ja teiste tööstuseni teises linnades. Streikis üle 2 miljoni inimese. Relvapoodidest rööviti relvad, tühistati kõrtsid osad kasutati põletamiseks ja teised joodi maha. 15. oktoobril kogunesid Tallinna töölisvanemad ning otsustasid pöörduda linna kui ka kubermangu valitsusele. Nii politsei kui ka sõjavägi tõmmatakse
annaabi.ee 
