10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siim Suurkask
Õppematerjali autor
J AAPAN Geograafiline asend · Asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. · Lähimad naabrid Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Venemaa · Veekogudest piiravad Ohotskoje meri(põhjas), Vaikne ookean(idas), Filipiini meri(lõunas) ja J aapani meri(läänes) Kuju ja asukoht · Jaapan o n o mapäras e pikliku, kaare s ja kits a kujug a riik. · Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800 km kaug us e l. Maavara ja laamad · Maavarade s t le idub s e al lubjakivi, väävlit ja kivis ütt. · Jaapan paikne b Euraas ia laama täie s ti ääre alal, pe aae g u ko kku puutude s Vaiks e o o ke ani laamag a. Jaapan paikne b ko lme mandrilava ris tumis ko has . Maavärinad ja vulkaanid · Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000 kuni 8000 maavärinat
KOOL Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel Koostaja:Sinu Nimi Juhendaja:Õpetaja Nimi Tartus, 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov ....................................................................................
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. 1960- Squaw Valley
Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv
n tro d uc ti on. 1. I 2. Ab o u t Va ncou ver. . 3. Sports 4. Masco ts 5. Estonian athletes. The Winter Olympic Games are a winter multi-sport event held every four years. They feature What is the Winter winter sports held on snow or ice, such as Alpine skiing, cross- Olympics?? country skiing, figure skating, bobsledding and ice hockey. Cross-country skiing, figure skating, ice hockey, Nordic combined, ski jumping, and speed skating have been competed at every Winter Olympics since 1924. Other athletic events have been added as the Games have progressed. Some of these events, s
Maatriks arvutus Def 1 : (mxn) m korda n järku arv maatriks A nim mn arvust moodustatud tabelit, milles on m rida ja n veergu. NT filmilint, male- ja kaberuudud. Maatrikselemendid on elemendid, millest maatriks koosneb. Ai-reaindeksj- veeruindeks I= 1, 2, .....m j= 1, 2, ......n A=( a11 a12 a13 ....a1n) ( a21 a22 a23....a2n) ( a31 a32 a33 ....a3n) m=n (ruutmaatriks) nxn n2- maatriks mn (ristkülikmaatriks) Maatriksi seda osa, kus paiknevad elemendid a11 ; a22 ; a33 ..... akk nimetatakse maatriksi peadiagonaaliks. Maatriksi seda osa, kus paiknevad elemendid a1n ; a2n-1 ; a3n-2 .... akn(k-1) nimetatakse maatriksi kõrvaldiagonaaliks. a11 priviligeeritud element. Tehted maatriksiga Def 2 : maatriksid A ja B loetakse võrdseks, kui nad on sama järku ( ühepalju ridu ja veerge) ja nende kõik vastavad elemendid on võrdsed . A: (pxq) B: (rxs) p=r q=s Def 3 : (mxn) järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse sama järku numbrite A + B, mille elemendiks on lähte maatriksite kõi
Rosmariin, oregano. 7. Kuidas nimetatakse haiguslikku isupuudust? Sigrit Luik KK12-KE Anoreksia 8. Mis paneb koorimisel ja hakkimisel nutma? Sibul 9. Kääna sõna suhkur nimetavas (mis?), omastavas (mille?) ja osastavas (mida?) käändes Suhkur, suhkru, suhkrut 10. Kääna sõnu taigen ja tainas samades käänetes ja tõmba joon alla sõnale, kumba neist kahest Eesti Keele Instituut kasutada soovitab Taigen, taigna, taignat Tainas, taina, tainast 11. Nimeta 5 p-tähega algavat koka abivahendit Pann, puulusikas, pannilabidas, praepann, pritskott. 12. Nimeta viis 2013. a Eesti parimat toodet Parim piimatoode 2013 Valio Forte Speciale Parim pagaritoode 2013 Leibur Mitmevilja Röst Parim kondiitritoode 2013 Kalev Désirée cappuccino pralineekompvek karamelliseeritud mandliga Parim magustoit 2013 Premia Eriti Rammus koorejäätis ploomiga
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 8.10.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 18 OT: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg k l (1) kus k on vedru jäikus, l l l o -vedr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid