ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostmine jätkus. 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? palju vaba maad, polnud õiguseid, vagadusliikumine, usk, võrdsus, vendlus 9. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.? klasitsissm - Tartu Ülikooli peahoone, Pärnu linna volikogu hoone. 10. Iseloomusta vennastekogudusi. Nad olid usuliikumised, muutsid inimeste elusse uskumist ja kutsusid üles vagale jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. 11. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1. pärisorjuse kaotamine 2. pärandamisõigus 3. vallasvara õigus 4. kohtu kaebamisõigus 12. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 ja 1819. Inimesed polnud küll orjad, aga nad polnud vabad ka, sest elukohti ikka ei olnud ja tuli mõisas töötada. Üldiselt läks olukord hullemaks. 13. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19
Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetanud ühte ja seda sama jumalikku tarkust. Teosoofid väidavad, et nende käsutada on salatarkus, mille abil inimene saavutab omaenda pingutuste kaudu täiuslikkuse. Teosoofia seltsi programm sisaldab kolme ülesannet: tuleb leida alus inimkonna vendlusele, mis suudaks ületada rassilised, usutunnistuslikud, soolised,klassilised või nahavärvist tingitud erinevused. Teosoofia tegeleb näiteks selgeltnägemise ja telepaatiaga. Teosoofia püüab olla erinevate maailmavaadete diskussiooni areeniks. Teosoofia raamatutes on äratoodud kolm tõde, mis on absoluutsed ja mis ei kao kunagi. Neid tõdesid on samas väga raske väljendada. Need tõed on kõike haaravad, nagu elu isegi ja samas lihtsad, neid võib mõista iga inimene.
Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine Talupojad said perekonnanimed Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestimaa talurahvas vabastati pärisorjusest 8. Põhjenda vennastekoguduste liikumise tähtsust eesti talurahvale. (4p) Algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (nt lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). Loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajasid. Kutsusid üles loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). Suur teene oli hernhuutlastel kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust ümber ja levitasid usuvendadele).
Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all. Saksamaalt tuli uus usuvool pietism, mis kutsus üles meeleparandusele, jumalakartlikumale ja kõlbelisemale elule. Vennastekogudused Lihtrahva hulka jõudsid pietismi ideed vennastekoguduste kaudu. Kutsuti rahvast üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. Pandi rõhku lugemis- ja kirjutamisoskude levitamisele. Tõlgiti usulist kirjandust. Võideldi vanade kommete, uskumuste ja tavade vastu. Põllu alla pandi ehted, rahvarõivad, rahvalaulud ja muusika. Eestikeelne kirjasõna Anti välja usulist ja moraliseerivat kirjandust. 18. sajandil hakkas ilmuma maarahva kalender. Esimeseks eestikeelseks ajakirjaks oli Põltsamaal ilmunud ,,Lühhike õppetus...", mida andsid välja
taguda. 14) pani rõhku usulise kirjanduse levitamisele (N: piibel tõlgiti eesti keeled pietistist kirikuõpetaja Anton Thor Helle poolt 1739). · Vennastekogude (e. hernhuutlaste) liikumine: 15) algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. 16) propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. 17) pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (N: lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). 18) loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajad. 19) kutsusid ülesse loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). 20) suur teene kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust umber ja levitasid usuvendadele).
pmst, siin võib rääkida, et Rootslastel oli Luteri usk ja poolakad olid katoliiklased ja venelased õigeusulised?? - ristiusk ei kadunud kuskile, aga iga võõrvõim surus peale just seda ristiusu haru/murret/misiganesmeeldib, mida nemad parasjagu uskusid Hernhuutlus vennastekogudused ehk hernuutlased (Hernhuti küla Saksimaal) levitasid pietismi (uus usuvool luteri kirikus) kutsusid üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele, koostööle ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, tegid kogudusi ja ehitasid palvemaju Suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele Tõlgiti usule äratavat kirjandust, üritati seda ka ise kirjutada Talupoegade eneseteadvus tõusis ja nad õppisid ühise idee eest üheskoos seisma ja selle nimel töötama
hoolsasti osa. Ta aitab ka oma kaasõpilastel paremini õppida ja töötada. 7. Õpilane hoiab hoolikalt kooli ja muud ühiskondlikku vara, samuti oma ja kaasõpilaste asju. 8. Õpilane võimleb igal hommikul. Ta valmistub korralikult tundideks, töötab, puhkab ja heidab magama ettenähtud ajal. Üheks distsipliini loojaks ja kinnistajaks oli koolivorm, mis tagas kõigi ühtsuse ja oli nii alusmüüriks nn "vendlusele", mida pea kõigis kontekstides rõhutati. Koolivorm oli kõikides koolides ühesugune ning muutus korduvalt- tüdrukutel tumedast riidest koolikleit valge kraega ja must põll, põhikoolis seelik ja pluus; poistel tume ülikond. Vormi kandmise kord oli väga range: nt külmadel aegadel oli keelatud kanda kampsunit koolivormi peal, samas kui all võis, kui ainult mahtus. 4.2 Iseseisvuse taastanud Eesti 14
annaabi.ee 
