Venekirved; Nöörkeraamika; Soomeugrilaste saabumine 3.aastatuhat eKr; Pronksiaeg 1800-500 eKr Hakkavad tekkima kaljumaalingud; Ususümbolid, riided; Tollundi mees 2200 aastat vana u; Rituaalse mõrva ohver; Põhjamaade esiaeg 2 Rauaaeg Põhjamaade rauaaja periodiseerimine: Varane e. Eelrooma rauaaeg (5.-1. eKr); Rooma rauaaeg (1.saj. eKr-4.saj.pKr); Rahvarännete aeg (4.-6-saj.); Vendeliaeg (6.-8.saj.) Raudesemed valmistati soo- või järvemaagist; Säilinud esemeid on vähe. Surnuid põletati, hauapanuseid oli vhe; Ilmastik oli muutunud jahedamaks; 2.saj. eKr jõuavad Taanisse ja Lõuna-Rootsi keldid; Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi kõrgaja järgi; Kasvab germaani hõimude mõju, keldid tõrjutakse kõrvale; Palju Roomast prit esemeid: jooginõud, kujud, mündid, ehted;
Varased ringvallid: ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pühala) Madalate puust ja kivist kaitserajatistega. Meenutavad linnuseid. ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) poolringvallid - neemiklinnused? (Keava, Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Rooma rauaaeg Rooma impeeriumi hiilgeaeg. Keskmine rauaaeg Lõuna-Euroopas: keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg (4.-6. saj.) Vendeliaeg / merovingide aeg (7.-8. saj.) Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Eelviikingiaeg (600-800) Katastroofid 6. sajandil 536. aastal tabas Maad kliimakatastroof, päikese varjutas sudu rohkem kui aastaks, vili ei valminud, Euroopat tabas suur näljahäda. Aastail 541 - 544 m.a.j. levis Euroopas "Justinianuse katk", mille tagajärjel rahvastik vähenes drastiliselt.
-7. saj Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5. saj-st Doonau keskjooksult Euroopa väljaspool Rooma võimuala üldiselt kirjaoskamatu, loodi ruunikiri Asustuses peamine muutus suuremate külade kujunemine Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid kõrgaristokraatial), viskekirved Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides Põhjala 7.-10. sajand Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) – 7.–8. Saj ja viikingiaeg – 9.–10. sajand (Eestis aastani ca 1050) Merele suunatud liikumine, ekspansioon Kaubavahetus idaaladega, viikingiaegsete linnade kujunemine – nt Taani ja Põhja-Saksa aladel esimesed teadaolevad (Birka, Hedeby, Kaupang, Vana-Laadoga, York jt) Hedeby (8.–11. Saj) – valliga ümbritsetud territoorium 6 ha, valli pikkus 1300 m, paiguti 10 m kõrgune Rauaaeg vältas sõltuvalt piirkonnast 1300-1700 aastat. Keskused ja ääremaad
Levinud ka erinevad ripatsid, mille hulgas on näha ka geomeetrilisi motiive ( romb, ruut, kuu) , valmistati ka klaashelmestest kaelakeesid. Kuldfoolidega helmed olid rooma klaasikunsti tehnoloogiliselt hästi välja tulnud ehted. Sõled tulevad u I saj keskel, Iseloomulikd on keerlevad motiivid. XIII loeng- Keskmine rauaaeg ( keskaeg, rahvasterännuaeg) Ajajärk, mida võib nim ka rahvasterändeajaks, lõuna pool oli siis juba keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg 4. 6. saj Vendeliaeg (merovingide aeg) 7. 8. saj Eestis: keskmine rauaaeg 450 800 Rahvasterännuaeg 450 600 Eelviikingiaeg 600 800 Rohkem kuldesemeid kui teistel perioodidel. Keskmise rauaaja üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks oli see, et hakati arvukalt rajama linnuseid. Kõige linnusterikkam periood üldse. Linnuseid lähemalt vaadates leiame, et neid on kõige rohkem Ida ja Kagu-Eestis. Võib märgata erinevaid linnustetüüpe. Linnuseid oli hädasti vaja, ürit ära kasut kohalikud
?? külast, kust leiti ka mitmeid võrusid. Tekib küsimus, miks on kaelavõrusid peidetud. Nende läbimõõt on nii väike, et need ei mahu normaalsele inimesele kaela. Vilsandi saarelt on leitud üks Rooma münt. Alulinna juures soos leiti kaevates suur kogus esemeid: kirved, sirbid, odaotsad, mõõgad jms. need on väga paljudest einevatest aegadest kuni keskajani välja. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg jaguneb Põhja-Euroopas kaheks: rahvasterännuaeg 4.-6.sajandil ja vendeliaeg (merovingide aeg) 7.-8.sajandil. Ka Eestis jaguneb keskmine rauaaeg (450-800) kaheks: rahvasterännuaeg( 450-600) ja eelviikingiaeg (600-800). Rahvasterännu algus: Rooma impeerium kannatas rünnakute all. Impeerium hakkas vähenema ja olid ka siseintriigid. Rooma riik hakkas vaikselt lagunema. Peale germaanihõimude osalesid rahvasterännus ka mitmed rändrahvad. Olulised olid näiteks hunnid, kelle Euroopasse jõudmist on mõnikord nimetatud ka rahvasterände alguseks
Pole vaja tööd teha ja võidelda. Umbes 50 emailehet. Oskus läks kaduma. Kaelavõrud, peamiselt Ida-Virumaalt Liimalalt. Miks neid on peidetud? Ja kuidas neid kaela saab panna? Äkki olid ainult rituaalesemed või pandi ainult pähe. 29 13. LOENG Keskmine rauaaeg (keskaeg, rahvasterännuaeg) Põhja – Euroopas kestis rahvasterännuaeg 4. – 6. saj, vendeliaeg 7. – 8. saj. Eestis keskmine rauaaeg 450 - 800, rahvasterännuaeg 450 – 600 ja eelviikingite aeg 600 - 800. Esimest poolt nimetatakse rahvasterännu ajaks, sest juba 2. saj alates hakkas Rooma impeerium kannatama germaanlaste ja teiste naabrite rünnaku all ja impeerium hakkas vähenema, olid ka Rooma siseprobleemid. Kõik see viis Rooma lagunemiseni. Peale germaani hõimude osalesid rahvasterännakus mitmed rändrahvad, kes saabusid ida poolt, eriti hunnid, kes olid sõjakad
annaabi.ee 
