võimelda ja korraldada sportüritusi. Võimla juurde kuuluvad tavaliselt ka pesu- ja riietusruumid. Ujumisvõistluste jaoks kasutatakse ujulaid. Ujulas saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega. Siseujula on ruum, hoone või hoonetekompleks basseinide ja muu sisustusega. Väliujula võib olla rajatud looduslikule veekogule või tehislike basseinidega. Jalgrattavõistluste jaoks kasutatakse velodroomi. Velodroomi tuntakse veel ka kui trekk või velotrekk. Velodroom on kinnine või lahtine spordirajatis, kus on eriline puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, millel toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused. Tavaliselt on ringraja laius 4-10 m, eelistatuim pikkus on 333,33 m. Kalle kurvides on 20-35 kraadi, sirgetel aga 3-7 kraadi. 2.4. Spordiga kaasnevad nähtused Üheks spordi kaasnähuks on doping. Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa
13 Austria 0 3 3 6 14 Norra 0 2 3 5 15 India 0 2 0 2 16 Holland 0 1 3 4 17 Tsehhi (Böömimaa) 0 1 1 2 18 Rootsi 0 0 1 1 86 84 84 254 Vincennesi velodroom Pierre de Coubertin Ujumine Seine jõel. Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/1900._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud · http://et.wikipedia.org/wiki/Citius%2C_altius%2C_fortius · http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre_de_Coubertin · http://buduaar.ee/Artiklid/articleId,28880;sectionId,130 · http://www.cricket.ee/est/home/rules · http://en.wikipedia.org/wiki/1900_Summer_Olympics (Külastasin: 18.11.07.)
Tänapäeval tähendab staadion suurt spordirajatist, kus on harilikult kaheksa 400 m pikkust ovaalset ringrada, hüpe-, tõuke-, heite-, ja viskekohad, keskel normaalmõõtmetega jalgpalliväljak, ümbr väljaku pealtvaatajate tribüünid, tabloo, lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajaliku. Maailma suurim on Phyngyangis asuv Rngnado 1. Mai staadion, mis mahutab 150 000 pealtvaatajat. Velodroom Velodroom (ka trekk või velotrekk) on kinnine või lahtine spordiehitis, kus on eriline puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, laius 4-10 m, eelistatavaim pikkus 333,33 m, kalle kurvides 20-35 kraadi, sirgetel 3-7 kraadi. Velodroomil toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused. Spordialade loend · Aeroobika - Aerutamine - Airsoft - Akrobaatika - Allveeujumine - Alpinism - Ameerika jalgpall - Antiikne kettaheide - Austraalia jalgpall Autosport
parimaks sportlaseks. Esimesena Eestis sai bituumenkummikatte Kutsekool nr.17 staadion Tartus 1968 Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit reorganiseeritakse taas ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Kehakultuuri- ja Spordikomiteeks, esimeheks jäi Heino Sisask. Mexico Olümpiamängudel võitis olümpiakuldmedali esimese naisena Eestimaalt Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas Tallinna "Kalevi" võrkpallimeeskond tuli NSV Liidu meistriks 1969 Avati "Kalevi" velodroom Tallinnas 1972 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigi kehakultuuri ja spordi edendamise" ning uue üleliidulise kehakultuurikompleksi "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (VTK) rakendamise abinõude kohta". Müncheni Olümpiamängudel võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1973 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigis rahvaspordi
19. sajandi lõpul jõuab tennis ka linnadesse. 1895. aastal jõuab Tallinna, 1897 Pärnusse. Kadriorus asunud Supeluse salongi (Bade Salon) juurde rajatud tenniseväljakul tehti Tallinna esimesed tenniselöögid aastal 1895. Sellel ajal oli väljakute rajamine väga kallis. Hiljem ehitati Kadrioru väljakule veel lisaks kaks väljakut. Pärnu tennis sai alguse jalgrattaspordi harrastajate seast. Pärnu Jalgratturite Selts oli asutatud 1892. aastal ja neil oli Karlovski uulitsal oma velodroom. Mõned aastad hiljem ehitati velodroomi ringi sisse neli tenniseväljakut. Seega Pärnu esimesed 4 väljakut valmisid ajavahemikul 1896.–1900. aastatel. 1912. aastal oli rattaseltsis juba suurel hulgal tennisiste ning seltsi juurde loodi eraldi tenniseosakond. (Ulman, Jürine, Põldoja, Värv 2013: 29) 1.3. Tenniserõivaste areng 20. sajandi algust iseloomustavad kõrge krae ja pikkade varrukatega pluusid. Naised mängisid
üleliiduliste spordiühingute allorganisatsioonid ("Dünamo", "Spartak"). 1944.a. alustas tegevust VSÜ "Kalev" 1948.a. alustas ilmumist "Kehakultuurlase aastaraamat" 1983.a. likvideeriti Koolinoorte Spordiühing "Noorus"(loodud1960) ja moodustati Eesti NSV Laste ja Noorte Spordikool. 1987.a. ühendati "Kalev" ja "Jõud" = "Kalev" spordiehitiste rajamine: 1962 - "Kalevi" spordihall 1965 "Kalevi" siseujula 1969 "Kalevi" velodroom 1973 "Tööjõureservide" spordihoone 1974 Männiku laskebaas. traditsiooniliste võistluste teke: Alates 1958.a. hakati korraldama regionaalseid spordimänge + toimusid Tallinna I spordimängud. 1960.a. toimus I Tartu Maraton Eesti Spordimuuseum asutati Tartus 1963. aastal; 1967. aastast alates on riikliku staatusega. 1989.a. detsembris toimus II Eesti Spordikongress otsustati taastada ESK. Samal aastal asutati Eesti Spordiajaloo Selts.
annaabi.ee 
