tulemuse erinevus seisneb selles, et teoreetilise tulemuse puhul eeldatakse, et juhtmed on ideaalsed. Neutraaljuhiga katse korral tuli mõõdetuna ning ka vektordiagrammilt sama tulemus I N =1,3 A . Neutraaljuhita katse korral tuli mõõdetuna U Nn=37 V ja vektordiagrammilt U Nn=36 V . Vektordiagrammil saadud U Nn on mõõdetud U Nn ≈ 1,78% väiksem. Erinevuse põhjuseks võib tuleneda sellest, et vektordiagrammi käsitsi joonistamisel võivad tulla sisse väikesed ebatäpsused. Seega saab öelda, et mõõteriistad on siiski piisavalt täpsed, et nendega katseid sooritada. Faaside B ja C arvutuslikud takistused erinevad kahes katses, sest katsete käigus toimusid katseseadmete soojenemine, mistõttu muutus ka nende takistus. Neutraaljuhtme katkemine võib olla ohtlik, kuna ebaühtlasel koormusel võib põhjustada faasivoolude ja- pingete muutumist. Sellega
algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid kujutab vektori otsa liikumise projektsiooni püstteljel. Vektordiagramm tulenebki siinuskõvera joonestamise konstruktsioonist. Olgu vektoriks, joonise mõõtkavas ringjoone raadiuseks, elektrilise suuruse, näiteks pinge amplituudväärtus ja ajamõõtmise alguseks hetk, kui see vektor on horisontaalasendis AO. Pinge hetkväärtus on siis null. Elektrikud vaatlevad seda
reaktiivse iseloomuga. Vool jääb pingest faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne pingega. 67. Milline on vool? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud mahtuvusele. Mahtuvuslik takistus. On reaktiivse iseloomuga. Pinge jääb voolust faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70.Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem. cos on võimsustegur ja näitab kui suur osa koguvõimsusest on aktiivvõimsus. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. 71
reaktiivse iseloomuga. Vool jääb pingest faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne pingega. 67. Milline on vool? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud mahtuvusele. Mahtuvuslik takistus. On reaktiivse iseloomuga. Pinge jääb voolust faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70.Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem. cos on võimsustegur ja näitab kui suur osa koguvõimsusest on aktiivvõimsus. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. 71
Induktiivpingevektor on 90 kraadi võrra vooluvektorist eespool, mahtuvuspinge 90 kraadi võrra tagapool. Kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga. Pingeresonantsiks nimetatakse olukorda, mille korral xL=xC (siis ka UL=UC) ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks, vool on pingega faasis ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. 6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööpühendus. Vooluresonants. Ühine klemmipinge, vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist. Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori, kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest
algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid kujutab vektori otsa liikumise projektsiooni püstteljel. Vektordiagramm tulenebki siinuskõvera joonestamise konstruktsioonist. Olgu vektoriks, joonise mõõtkavas ringjoone raadiuseks, elektrilise suuruse, näiteks pinge amplituudväärtus ja ajamõõtmise alguseks hetk, kui see vektor on horisontaalasendis AO. Pinge hetkväärtus on siis null. Elektrikud vaatlevad seda
täisnurkne ehk võimsuskolnurk, millest S = P2 + Q2 ning reaktiivvõimsus on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu soojusena. Reaktiivvõimsus võib olla sama suur kui näivvõimsus, kui P = 0 ehk aktiivvõimsust ei ole. 17. Kas vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude või diagrammvektorite abil? Vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude abil, kuna diagrammvektorite abil peaks joonistama välja vektordiagrammi. Kompleksarvude puhul seda tegema ei pea ning seega läheb arvutamine kiiremini, saab arvut kohe asemele panna. 18. Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem? Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtuvalt vajadusest. Kas on tegu näiteks sümmeetrilise või mittesümmeetrilise tarbijaga (Kui tegu on sümmeetrilise tarbijaga, siis on kõikide faaside aktiivtakistused võirdsed ning reaktiivtakistused on samuti omavahel võrdsed
Siinusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni kujul Siinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid. Siinussuurs on määratud, kui on teada ta amplituudiväärtus, periood (või sagedus) ja algfaas. Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka, mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni. Vektordiagramm Sinusoidide joonestamine on tülikas.. Seepärast kasutatakse elektrotehnikas vektordiagramme, mis on lihtsamad ja ülevaatlikumad kui sinusoidid. Vektordiagrammi põhimõtet selgitab joonis. Vektordiagramm tuleneb siinuskõvera joonistamise konstruktsioonist. Tehnikas kasutatakse siinuselt vahelduvvooli. Siinuselise elektromotoorjõu saamine Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstanse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 12.Aktiivtakistusega vooluring Aktiivtakistuseks r nimetatkase juhtme takistust vahelduvvoolule.
2 Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtuses mõttes siinuselise. Arvestades kõigi üksik elementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi: ϕ on kogu ahelas nurk voolu ja pinge vahel. Nn. faasinihe. Valem vastavalt vektordiagrammile. U L −U c tan φ= UR Im I m∗ω∗L− 2 tan φ= I m∗R
amplituudidest ning faasinurkadest. Need on staatori aheldusvoog, rootori aheldusvoog, õhupilu kasulik aheldusvoog, staatori vool, rootori vool ja õhupilu magneetimisvool. Momendi juhtimiseks magnetvoo abil on võimalikud kolm meetodit. Valitud vektor võib olla staatori aheldusvoog, rootori aheldusvoog või magneetimisharu aheldusvoog. Siit ka terminoloogia: staatorivoo-, rootorivoo- ja magneetimisharu voo orienteeritud juhtimine. Tähised, mis on vajalikud asünkroonmootori vektordiagrammi kirjeldamiseks ja mõistmiseks, on toodud alljärgnevas tabelis. Tähis Tähendus 1, f1 Toitepinge faas ja sagedus Staatori magnetvälja nurksagedus, mida sageli nimetatakse mootori 1 = s1 = 2f1 sünkroonkiiruseks 2, f2 Rootori elektromotoorjõu faas ja sagedus 2 = s2 = 2f2 Rootori pöörlemissagedus
annaabi.ee 
