Karl Kristjan Tamm Glütserool Valem: C3H8O3 Lihtne polüoolne ühend (on tavaoludes vedelik, läbipaistev) Värvitu Lõhnatu Koosneb kolmest hüdroksüülrühmast Tihedus: 1,261 kg/m3 Molekuli mass: 92,09 amü Ei ole mürgine Valdav osa toorainest on orgaanilise päritoluga: loomsed rasvad (nt veiserasv) ja taimeõlid (nt kookose- ja sojaõli). On veel võimalik sünteetiline tootmine, glütserool on seebitootmisel kõrvalsaadus ning glütserooli tekib ka kõrvalsaadusena biodiisli tootmisel. Nõutakse aga puhast glütserooli, niiet sünteetilist toorainet kasutatakse vähe. Aastas toodetakse USAs ja Euroopas ~950 000 tonni glütserooli, mis on umbkaudu 5 korda suurem kui nõudlus. Kasutusvaldkonnad Toidutööstus
*laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine *tugev ja küllaltki kõva *ei lahustu üheski tavalises lahustis *keemiliselt vastupidav *loomad seedida ei suuda *taimede organismis konstruktsioonimaterjaliks *puuvill on peaaegu puhas tselluloos *putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust *märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi. Rasvad *tekkinud glütseroolist ja rasvhapetest *tähtsad varuained LOOMSED rasvad(searasv, veiserasv, lambarasv, või)on tahked. TAIMSED rasvad(rapsi ,oliiviõli) vedelad. *Õhuhapniku toimel oksüdeerunud õli kasutatakse õlilakkide ja värvide valmistamisel. *Rasvad lagunevad rasvhapeteks ja glütserooliks, neid saab lagundada ka tugevate alustega keetes: saadusteks rasvhapete soolad e. seebid ja glütserool. *mõned rasvad rääsuvad(oksüdeeruvad ja lagunevad) õhuhapniku toimel. Muutuvad kibedaks ja omandavad terava ebameeldiva lõhna.
Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Loomad tselluloosi otseselt seedida ei suuda, tema molekuli lõhustavad ainult mõned bakterid ja seenekesed.Tselluloos on veesõbralik ja märgub veega kergesti, põleb hästi. Rasvu võib vaadelda tekkinuna glütseroolist ja rasvhapetest, kusjuures on eraldunud vesi. Rasvu leidub kõigis elusorganismides, nad on tähtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. Loomsed rasvad ( searasv, veiserasv ) on enamasti tahked. Taimsed rasvad on enamasti vedelad, neid nimetatakse õlideks ( oliiviõli, rapsiõli ). Rasvad ei lahustu vees ja on vett-tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu väga tundlikud ühendid
toitainetest. to i t a i n e d s a h h a ri i d i d ra s v a d v a lg u d v it a m i n id m i n e ra a l a i n e d Sahhariidid: annavad organismile energiat. · Leib · Teraviljasaadused · Kartulid · Suhkur · Maiustused Rasvad: annavad organismile energiat · Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-teraviljade kestades,idudes,maksas, munades Mineraalained:
alkoholil n=26-34 Rasvhapped % Olek toatemp. Küllastunud Küllastumata Mesilasvaha- müristüülpalmitaat oluline komponent C4-12 C14 C16 C18 C16 + C18 CH3-(CH2)14-C-O-CH2-(CH2)28-CH3 Veiserasv Tahke <2 <2 29 21 46 O Või Tahke 11 10 26 11 40 Palmitiinhape Müristüülalkohol Oliiviõli Vedel <2 <2 13 3 80 FUNKTSIOONID
Karotenoidide analüüs: eemaldatakse toiduainest rasv, leeliseline hüdrolüüs, kolonn- kromatograafia, HPLC, TLC Lipiidid toidus 1) lipiididerikka keskonna toidud (või, margariin jne) 2) vesikeskkonnas emulgeeritud toidud (supid, piim, koor, kastmed jne) 3) biopolümeersetes ehk maatrikstoitudes esinevad lipiidid (juust, jäätis, liha, kondiitritooted jne) Söödavad rasvad ja õlid: 1) Loomsed rasvad (veiserasv, searasv, hanerasv) 2) Mereõlid 3) Taimse päritoluga õlid (viljalihaõlid, seemneõlid) Oliivõli Külmpressimine ->neitsiõli, sellele järgneb kuumpressimine 40C juures. Neitsiõlis on sensoorsete omaduste ja vabade rasvhapete vaheline seos: 1) Extra virgin meeldiv aromaatne lõhn, vabade rasvhapete kogus mitte üle 1% (väljendatakse olehappele) 2) Fine virgin lõhn on nõrgem, vabade rasvhapete kogus mitte üle 1,5%
rasvhapete protsentuaalsed koostised. Rasvhappeline koostis, % Rasv Küllastunud Küllastumata C4 C12 C14 C16 C18 C16 + C18 Piimarasv 10 11 29 10 40 Searasv - 2 24 11 63 Veiserasv 2 2 29 21 46 Oliiviõli 2 2 13 3 80 Päevalilleõli - - 5 2 93 Maisiõli - 2 10 3 85 Kookosrasv 60 18 11 2 8 Palmirasv - 2 40 6 52
Tooraineks on loomade rasv- või luukude, millest rasv eraldatakse loomade esmasel töötlemisel lihatööstustes. Toorrasv võib olla nahaalune (seapekk) või siserasv (näit. neerude ümbert võetud ploomirasv) Sulatatud rasvad saadakse rasvkoest väljasulatamisel. 44 Liigid. Searasv sulamistemperatuur 36...42°, 40% küllastunud, 46% monoküllastumata, 10% polüküllastumata rasvhappeid, värvus valge, konsistents määrdetaoline. Veiserasv sulamistemperatuur 42...52°, 51% küllastunud rasvhappeid, 41% monoküllastumata ja 3% polüküllastumata rasvhappeid, värvus kahvatukollasest kollaseni, konsistents kõva ja rabe. Loomsete rasvade liikideks on veel lambarasv (kõva ja rabe), kondirasv (määrdetaoline), linnurasv ning mereloomade ja kalade rasvad. 10.3. Taimeõlid Taimeõlisid saadakse õlirikastest seemnetest (päevalill, sinep, raps), idudest (mais) ja viljadest (oliivid)
3. Kirjeldage müügilolevat kalade valikut. 57 ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 3.4.6. Rasvad Rasvad liigitatakse: taimsed rasvad, loomsed rasvad. Konsistentsi (voolavuse) järgi jaotatakse rasvad vedelateks ja tahketeks. Loomsed rasvad on: searasv, veiserasv, kalarasv, kondirasv. Taimsed rasvad on: 1. Taimeõlid. Taimeõlisid valmistatakse: kaunviljadest: soja, maapähkel; seemnetest: päevalill,raps; teraviljadest: mais; viljadest: oliivid, viinamarjaseemned, kreeka pähkel. ▪ Naturaalsed taimsed rasvad: kookosrasv, taimerasv. ▪ Hüdrogeniseeritud (vesinikku lisatud) rasvad, margariinid.
annaabi.ee 
