segamine mitu korda päevas) 1-3 päeva jooksul. Vajalik kestades olevate värvainete leotumiseks veini. · Fermentatsioon koos matseratsiooniga e. meski leotamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (25-30°C, 12-25 päeva jooksul). Muuhulgas eralduvad soojas keskkonnas marjakestadest veini soovitud tanniinid · Gravitatsioonilisel meetodil e. vabalt kestadest jooksnud veinivirde pumpamine malolaktiseerimisanumasse · Kestade pressimine ja soovitud hulga pressitud veinivirde lisamine malolaktiseerimisanumasse · Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse piimhappe baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimhappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook · Fermentatsiooni peatamine · Stabiliseerimine Veini arendamine:
Saak korjatakse kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Saagikoristuse õigeaegsus on väga oluline, kuna viinamarjakobarate küpsemise lõpufaasis toimuvad biokeemilised protsessid ja ainevahetusmuutused väga kiiresti ning avalduvad hiljem tulevase veini omadustes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis.
Kui valmistame veini antud soovituse järgi, siis villitakse lauaveinid 2-3 kuu, naturaalveinid aasta pärast pudelisse. Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Fermenteerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis
Protsess on järgmine: 1. Varretustamine (alati). 2. Purustamine. 3. Külm matseratsioon koos remontage ehk segamisega (käsitsi või mehhaaniliselt) avatud anumas 1 3 päeva jooksul. Vajalik kestas peituvate aroomiainete sattumiseks meskisse. 4. Soe matseratsioon koos fermentatsiooniga kontrollitud temperatuuril (2530 °C) 1225 päeva jooksul. Vajalik veini värvuse ja tanniinide saamiseks ning fermentatsiooni stabiilseks kulgemiseks. 5. Gravitatsioonilisel printsiibil tekkinud veinivirde ehk jooksva veini pumpamine malolaktiseerimisanumasse. 6. Kestade pressimine ja vajaliku hulga pressitud virde lisamine jooksvale veinile. 7. Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimahappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook. 8. Fermentatsiooni peatamine. 9. Stabiliseerimine. 10. Laagerdamine ehk arendamine hermeetilises roostevabast terasest mahutis või tammevaadis 648 kuu jooksul. 11. Filtreerimine
pressimise kergemaks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb neist välja. 1.3 Fermenteerimine ehk kääritamine Kääritamise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 1
Suurtootjad lasevad valgeid viinamarju tihti pressida ja veavad veinivabrikusse ainult mahla. Champagne’is, kus viinamarju tuleb töödelda kiiresti, et saada head algveini, pressitakse viinamarjad tihti istanduse keskel asuvates presskodades. 15 5.3. Fermanteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18–20 °C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29 °C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis.
valgeid viinamarjasorte, mis eelistab jahedat kliimat ja Friuli järsud nõlvakud on talle ideaalne kasvuala. Kaasaegsed veinivalmistamise meetodid toovad veinis välja tema isikupära ja elegantsi, samas säilitavad kahvatud vasksed varjundid, mis on Pinot Grigio kaubamärk. Livo Felluga Pinot Grigio on korjatud perekonna Venco viinamarjaaiast Rosazzos. Viinamarjad koristatakse käsitsi septembri esimese kümne päeva jooksul. Ettevaatlikule pressimisele järgneb veinivirde käärimine roostevaba terasest mahutitest 17- 19 kraadi juures. Pärast käärimisprotsessi täielikku lõppemist suunatakse vein roostevabast terasest mahutitesse, kus veini tahkete osade settides 6 kuud selgineb. Pudelis küpseb vein omakorda veel 2 kuud. Värvuselt on vein õlekõrre-kuldkollane, kahvatute sibulakoorte helkidega. Aroom on õrnalt lilleline, intensiivne ja kompleksne, tunda on kibuvitsa, askaatiat, apelsiniõit, troopilisi puuvilju, tsitruseid ja aprikoosi
annaabi.ee 
