Nii saab viletsatel aastatel hulganisti keskpärast lauaveini, mille müümine on keerukas. Veel õpris hiljuti (1997. aastani) lubas Tokaj veinireeglistik valmistada Aszù veini nii, et botrytisega rosinatele lisati eelmise aastakäigu veini. Aastakäik pudelil kirjutati aga väärikate Aszù marjade korje järgi. Käärimise alustamiseks on ju vaja rosinatest pressitud pastale midagi lisada ja mis oleks parem kui eelmisel aastal tehtud ja veel veidi käiv vein. Niisiis, veinimeister pidi otsustama, kui mitu püstikutäit rosinadi ta vaati lisab. Kui saak oli väiksem, tehti 3 või 4 puttonyos veini, aga sekka ikka mõni vaat 5 puttonyos veini ka, sest see on tase, mille juures traditsiooniliselt eri tootjaid võrreldakse. Vaid üliheal aastal oli väärishallitusega Aszù rosinaid niipalju, et või peaaegu kogu vaadi ja nii saadi see parim, Aszù 6 puttonyos. Kes nüüd kukalt sügama hakkab ja ei mõista, kuidas
Olen püüdnud pakkuda leksikonis esindatud tootjate kohta põhilist in- nime järgi, sest mõni erand võib formatsiooni, millele lisandub 736 pudelipildi ja autori subjektiivse mait- siiski olla (näiteks Jean Léon – sekirjeldusega veini. Lisaks neile on artiklites infot ka tootja teiste veinide mis on pseudonüüm ja rohkem na- Väärt veinimeister Dom Pérignon. Tema kohta. Maitsekirjeldus on lihtne, kasutatud on vaid kõige üldisemaid veini- gu kaubamärk; Michel Torino on leiutatud viis mullid pudelisse vangista- sõnu ja võrdluseks on maitsed, mis on meie veinisõbrale tuttavad. kahe perekonnanime da on tänini väga populaarne. Loomulikult pole ma suutnud degusteerida ega kirjeldada kõiki meil ühendus). Olen ürita-
seejärel enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus joomise ajal, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta sobivaks. Toiduga sobitamine Kleepuvalt magusat kodust õunaveini loomalihaprae juurde rüübates kaotavad nii vein kui ka söök, samamoodi ei klapi omavahel kokku lõikavalt hapu vein ja magus sefiiritort. Kuidas siis valida nii, et maitseksid hästi nii söök kui jook? Kuna iga veinimeister teeb kas või punasesõstraveini omamoodi ja tulemused ei sarnane üksteisega ka mitte aastate lõikes, siis ei saa absoluutse tõena võtta soovitust à la õunaveini võtke praekana kõrvale ja vaarikaveini hautatud pardi kõrvale. (Kui jutt on kuivadest veinidest, siis võib neid kooslusi proovida küll.) Pigem on võimalik jagada üldisi näpunäiteid. Kodune vahuvein, kuiv õunasampanja aperitiiviks (söögiisu tekitajaks), salati ja
puudutuse). Nende kriteeriumide abil suudate juba enne rüüpamist hinnata veini tõenäolist vanust, võimalikku päritolupaika ja viinamarjasorti, samuti kliimat, kus viinamarjad kasvasid, ja seda, kuidas vein on valmistatud ning säilitatud. Nägemismulje Kõigepealt tuleb veini hoolega vaadelda. On see hägune? Kui on, siis võib see olla riknenud - kuigi mõne punase veini kerge hägusus tähendab seda,et veinimeister on otsustanud mõõdukalt filtreerida. Klaasi põhja tekkinud setet ei peeta häguks, see kuulub pudeldatud veini normaalsete muutuste hulka. Värvi tumedus ütleb veini kohta nii mõndagi. Sügav punane toon annab mõista, et kasutati paksu kestaga viinamarju, näiteks Cabernet Sauvignoni või Syrah´t. Heledam värv võib tähistada Pinot Noiri või Camay´d . Punaste veinide vananedes nende värv luitub ja see annab veini kohta teavet.
kujundada delikaatselt ja tulemus on hea, siis miks mitte. Võib ka nii mõelda, et veinimeistrid ja veinijoojad säästavad niimoodi niigi piiratud tammeressursse. On ka hulle variante. Näiteks lisatakse käärimise ajal veinivirdele tammekoorest ja saagimise jääkidest valmistatud tamme tükikesi, laaste, puru ja isegi tolmu (üldlevinud väljendiga: chips). Kui keemiarohke see vein on, võib oletada, hinnaklassis kuuluvad nad igatahes odavamete hulka. Veinimeister võib saavutada erinevaid maitse-efekte, kasutades erinevat liiki puitu. Väga kalleid veine laagerdavad nad enne kokkusegamist erinevates veinikogustes erineva vanusega vaatides ning segamisel saavutatakse oodatud efekt. Üks tähtis faktor, mis määrab veini tammisuse on aeg, kui pikalt on vein jäetud vaati laagerduma. Õrnemad valged, nagu Cardonnay, hoitakse maitse saavutamiseks tammes 4-6 kuud. Täidlased punased võivad vaadis veeta kuni 2 aastat
tammest. Ameerika tamme kasutataksegi enamuse Rioja veinide puhul. Noor vein on täidlane ja vürtsikas, pigem ploomine. Pikemal laagerdamisel muutub mahedamaks ja ploomi maitse asendub maasikaga. See sort ei taha kasvada teistes piirkondades, ainsa erandina võib tuua Portugali, kus teda kasutatakse portveini valmistamisel ning tehakse ka Douro lauaveine. 2) Veinide valmistamine ja arendamine Viinamarjade korjamine ja sorteerimine Viinamarjad korjatakse siis, kui veinimeister on hinnanud konkreetse sordi suhkrusisalduse põllul ideaalseks veini valmistamise tarbeks. Korjamine toimub kas käsitsi või mehhaniseeritult. Väga oluline on ilm korje ajal. Vihmaga või siis väga kuiva ilmaga korjatud marjad riknevad kiirelt. Järgneb viinamarjade varretustamine, sorteerimine, puhastamine, purustamine (tulemiks meski mahla ja kestade segu) või pressimine (tulemiks virre puhas viinamarjamahl). Algab veini
annaabi.ee 
