appellation hakati kasutama, ning ELi mittekuuluvate, Sveits ei pidanud rakendama Euroopa veinisektori eeskirjadele. Veinid olid tavaliselt märgistatud nende küla päritoluga, viinamarjasordiga või kasutades brändi nime. Alates 1990-ndate alguses, kui Prantsuse stiilis Appellation d'Origine Controlée süsteemi on hakatud rakendama, alustades mõned prantsuskeelsed kantonites. Need eeskirjad on peamiselt rakendatud kantonites. Pranstuskeelne sveits Suurim veiniregioon ( 11 390 hektarit veiniaedu), kuhu kuuluvad veinipiirkonnad Valais, Vaud, Genf ja Neuchatel. Peamine valge viinamari on Chasselas, mida Valais kantonis kutsutakse Fendant. Veel viljeldakse Silvanerit (mida kutsutakse Johannisberg) ja Pinot Gris`d ( tuntud nime all Malvoisie, enamasti poolkuiv või magus). Punastest sortidest kasvatatkse Pinot Noiri ja Gamay`d. Valais`s on mitu kohalikku ürgset sorti, nagu Ermitage, Armigne, Petite Arvine ( valged ) ning Humagne ouge ja Cornalin ( punased ). Neuchateli
Ajalooliselt vanim juhtiv punaveiniala on Hawke’s Bay, mille soe kliima aitab punastel marjadel kenasti küpseda. Kõige uuemad kasvualad asuvad Otagos, kus kasvatatakse põhiliselt Pinot Noir’i, selle sordi all on lausa üle 70% kasvualast. Ühed noorimad aiad asuvad Waitaki regioonis, kus hakati istutama alles 2001.aastal, seal kasvatatakse Pinot Gris, Riesling ja Gewürtztraminer ning punastest veinidest Pinot Noiri. Üheks veinipiirkonnaks on ka Wairarapa, kus on veiniaedu kokku ligi 942 hektarit. 2 KOKKUVÕTE Kuna mulle endale meeldivad samuti Sauvignion Blanc marjsordist veinid siis ei tulnud väga üllatuseks, et Uus-meremaad tuntakse just peamiselt sellepoolest, et paljude kriitikute meelest on sealsed Sauvignion Blanc viinamarja sordist valmistatud veinid ühed parimad maailmas ning põhiliselt kasvatatakse seda Marlboroughs
· Lealtanza crianza (1999): Aroomis sõstrad ja pihlakad. Maitse jõuliselt marjane ja happelinepunaste marjade karakteriga. · Altanza Reserva Especiall (1998): Aroom veidi oksüdeerunud, vanillimagus ja maasikane. Maitse jõuline, täidlane ja pehme, selles piisavalt hapet, suitsu ja apteeginüansse, nii maasikat kui mõrkjaid ürte. Berberana, üks esimesi Rioja tootjaid. Asutatud 1844, omab Rioja Alta piirkonnas 13 ha veiniaedu. Pakkunud alati kindlalt kvaliteeti, laveerides edukalt uue ja vana stiili vahel. Crianza ja Reserva kannavad nime Carta de Oro ja neis leiab nii vaadivürtsi kui maasikat. · Berberana Dragon Temparnillo (2002): Aroomis vürtsi, kaneeli ja punaseid sõstraid. Maitse kerge ja natuke morsilik, aga tasakaalus ja mahlane, lõpus jääb natuke vürtsi suhu. Beronia, 1973 asutatud Rioja tootja Ollauris ( Rioja Alta). Kuulub serri- tootja Gonzalez Byassi gruppi
Oma referaadis tegin ülevaate Küprose maa ja piirkonna ajaloost. Tutvustan Küprose veinide valmistamise eripära. Kajastan oma töös Küprose veinide tuntust terves maailmas. Tutvustan oma töös Küprose veinide sortimenti 2 erinevates piirkondades. Toon näiteid Küprose veinide kasutamisest kulinaarsel eesmärgil. Küproses on veiniaedu 18 000 hektarit. Tavapärane veinitoodang 710 000 hektoliitrit. Küproses juuakse veini 12 liitrit inimese kohta aastas. Muust maailmast suhteliselt eraldatud Küpros on ainsa Euroopa riigina senini täiesti vaba Phylloxera nuhtlusest. Maavaldused on äärmiselt killustatud, 18 000 hektari ringis viinapuuaedu jaguneb ligi 22000 omaniku vahel. Küpros ekspordib suurema osa oma toodangust, mis on peamiselt
ja Merlot'd. Odav ja vanamoodne Egri Bikavèr on hapu ja õhuke, kallim ja modernsem on tugev ja maitserohke, vanillisest tammevaadist läbi käinud. Olulisim valge viinamari on Transilvaaniast pärinev Leànyka (seal Feteasca Alba), aga ka Chardonnay on siin levinud. Tähtsamad tootjad : G.I.A, Hungarovin, Thummerer Pince, Egervin. Etyek-Buda (2000 ha) Alles 1990.aastal moodustatud piirkond, mis hõlmab Budapesti eeslinnades asuvaid veiniaedu ja linnast lääne poole jääva Etyeki. Kasvatatakse põhiliselt Burgundia viinamarjasorte, millest enamik läheb Budafoki vahuveinikeldritesse. Selle piirkonna marjadest valmib ka Törley. Tähtsaim tootja : Hungarovin (Törley, György-Villa, Kemendy). Kunsàg (27903 ha) Ungari suurim veinipiirkond. See piirkond tekkis täna Phylloxerale. Kui mujal viinapuud surid, siis siin ei olnud neil häda midagi, sest liivane pinnas muutis juuretäide elu võimatuks.
Keskajal leidis teks Vahemere-ruumis kreeklased, kes veinikultuur varju kloostrites. rajasid selle kallastele ohtralt koloo- Paistab nii, et vein on alati kaasnenud kultuuri ja heaoluga. Rändrah- niaid. Tõsi, Itaalias tegi tundmatu pä- vastel polnud võimalik veiniaedu harida, aga kui rahvas jäi paikseks ja ra- ritoluga rahvas etruskid veini juba en- jas ühiskonna, hakati ka veini jooma. ne kreeklasi, samuti tunti veini foiniik- laste rajatud Kartaago riigis. 2. Miks juuakse veini?
annaabi.ee 
