Tulemus: Ellu jäävad ja järglasi annavad eelistatult mingite kasulike tunnustega (geenidega) isendid Vähemkohased isendid (geenid) kaovad Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitsevärvus? Käitumuslikud Kohastumused Mimikri teise liigi, tavaliselt ohtliku, jäljendamine Harilik vapsik, torgib astlaga, aiaiaiai
aga loomasöödaks 18. Katteseemnetaimede tunnused. Mille poolest on katteseemnetaimed arenenumad võrreldes teiste taimedega? Kõige arenenum , mitmekesisem ja laiemalt levinu taimerühm. Katteseemnetaimi eristab teistest kaks tähtsat tunnust: 1) neil on sugulise paljunemise organ õis, ja 2) õiest moodustub vili. Teistest taimedest täiuslikuma ehituse ja kohastumiste tõttu saavad õistaimed kasvada väga erinevates tingimustes : külmas Arktikas, veevaeses kõrbes, palavas troopikas, kõrgmäestikes, toitainetevaestes soodes ja rabades, veekogudes, rohumaadel ja varjukates metsades. 19. Katteseemnetaimede paljunemine. Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees. Emakas on üllt avatud pudelitaoline emassuguorgan. Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Nii nagu käbid on ka õieosad
Vabariigi ja Namiibia riikide territooriumil. Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, juurtesse või viljadesse nn sukulentid. Enamik taimi on lühieataimed. Levinud on erinevad kaktuse liigid, aaloe, mugulnurmikas, kaameliastel. Namiibi kõrbele on iseloomulikud velvitsia ja suuresarveline piimalill. Nii nagu taimed, on ka kõrbeloomad kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Enamikkule loomadele on iseloomulik öine eluviis, heledavärviline karvastik, väike keha, pikk saba või küür, kuhu ladestuvad rasvad. Väga hästi on kõrbeeluga kohastunud roomajad maod, varaanid ja kilpkonnad. Teiste loomade seast on levinud karakal, kõrbehiir jm. Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust j on seetõttu ühtlaselt helehallid ja väheviljakad. Siseveed: Järved
tarbimine järgmise 30 aasta jooksul ligi poole võrra (TSO, 2011). Kuigi ligikaudu 70% meie planeedi pinnast on kaetud veega, moodustab magevesi sellest vaid u. 3,5%, millest omakorda ⅔ asub igikeltsas (WWAP, 2014). Seega on inimeste kasutuses u. 1% kogu maailma mageveevarudest ning seegi on jaotunud riigiti väga ebavõrdselt - peamiselt Euroopa aladele (vt. lisa 3). Kogu maailma mastaabis asub ligi 60 % maismaast veevaeses tsoonis ja vähemalt 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse käes (World Resource Institute, 2013). Samuti esineb ressursi ületarbimine – üle 160 miljoni kuupmeetri vett ammutatakse aastas enam, kui seda suudetakse regenereerida (WRI, 2013). Hoolimata asjaolust, et linnarahvastiku osakaalu suurenemine toob tulevikus endaga kaasa suureneva surve puhtale joogiveele ning et ressurssi tarbitakse rohkem kui suudetakse
· kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest. · Mimikri õied sarnanevad putukatele (kärbesõis). Kohastumine on suhteline ühel juhul on kasulik, aga teises kahjulik (kasulik seal kus kujunevad). Nt talvel pole jänesel valgest karvkattest kasu. Mesilastel mürgiastel. Kaktused saavad veevaeses kohas hakkama, aga veerikkas kohas mitte. Liikide tekkimine Liik sarnaste isendite rühm, kes võivad omavahel järglasi anda ja kellel on alati olemas oma kindel areaal ehk leviala. Liikidekriteeriumid, mis teevad neid sarnaseks. Erinevaid liike eristab ristumisbarjäär. 1) pärimus välis- ja siseehituse sarnasus. N. tutt-tihane ja rasvatihane liike eristab välimuse järgi. Väliselt võivad sarnased olla, aga sisemuselt kromosoome erinev arv.
erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees on takistatud 5. Ebasoodsad mullastikuolud mõju on märgata eriti happelise mullareaktsiooni juures, kus taimed, mis ei ole kohastunud sellises keskkonnas kasvama, ei saa toitaineid kätte, jäävad seetõttu väikseks või hukkuvad hoopis 6
narmendavad ja suurenevad. Türkmenistani magun pärit Aasiast. Tääkliilia Ameerika levinud kõrbetaim. Saksauul kõva puiduga, kasutatakse kütteks. Mugulnurmikas savikõrbete madal kõrreline. MULLASTIK Mullas sisaldavad vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades maasisene vesi pinnale ja aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli. LOOMASTIK Loomad on kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kumuse eest otsivad nad varju maa sees. Loomad on enamasti heledavärvilised ja jäävad liiva taustal märkamatuks. Nad on väikese kahaga, ent pika sabaga ja sageli ladestuvad sabasse või küüruesse rasvad. Paljudd loomad jäävad suveune. Paljudel suduvad higinäärmed, see-eest on aga neil soolanäärmed, et eritada organismist saalo niiskust kaotamata. Väga hästi on kõbeeluks kohandunud roomajad: maod, kilpkonnad, varaanid
annaabi.ee 
