"kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Suguküpsed kalad neelavad meeleldi ka põhjas elavaid usse ning väikesi kalapoegi. Levinud põhjapoolkeral, Rootsis, Soomes. Eestis põhiliselt Peipsi järves ja Võrtsjärves. Kudema hakkab tint tavaliselt mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse. Marjaterad kleepuvad veetaimedele, liivale või kivisele põhjale. Tindi vastsed kooruvad 5 mm pikkustena, kuid nende edasine kasvutempo varieerub üsna tugevasti. Suur osa tinte sureb aga peale esmakordset kudemist. Väikeste tintlaste suurimaks vaenlasteks on kohad, kuid ka paljudele teistele näljastele röövkaladele on tindid ihaldatud saak. Tähtsamaks toidukonkurendiks peipsi tindile on rääbis ja ahven
Kui inimene ehitab vahele maantee, siis ühendus katkeb ja seetõttu hävinevad ka paljud kahepaiksed. Pestitsiidid on eriti kahjulikud tippkiskjatele, sest nad saavad kõige suurema koguse mürki oma toidust ja seetõttu nad hävivad kiiresti. (neid niigi 16493840x vähem kui teisi liike) 2) Eutrofeerumine on vee-elustikule ohtlik, sest see paneb vetikad kiirelt kasvama, mis omakorda teeb vee häguseks. Mistõttu halvene veesisese suurtaimestiku, veeselgrootute ja kalade elukeskkond ning nende arvukus langeb. Tekib bakteritele ja seentele soodne elukeskkond ja nad hävitavad kogu vees oleva hapniku, mis toob kaasa veekogu täieliku hävingu. 3) Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on kiirelt tõusnud fosiilsete kütuste põletamise tagajärjel. 4) Küttimine ohustab suuresti liigirikkust. 4. Kuna paljud liigid on oma looduslikest elupaikadest välja surnud või ei saa
Millest sõltub vee värvus ja läbipaistvus - Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 *Osal järvedest on läbipaistvuse miinimum kevadel, kui suurveega kandub sisse huumusaineid*Vee värvus on enamasti kollakasroheline või rohekaskollane pruunika alatooniga. Rohkelt on ka punakaspruuni ja tumepruuni veega järvi*Pruuni veega on kõik rabajärved*Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on nn. kollane aine (huumusained), mille arvele langeb 33-85% kiirguse nõrgenemisest eufootilises (produtseerivas) kihis*Olulisuselt teisel kohal on fütoplankton 4-44% ja kolmandal kohal klorofülli mittesisaldav heljum 8-31%-ga Puhverdusvõime, seda suurendavad ained - Huumusained seovad fosforit, suurendades seega veekogu puhverdusvõimet (vastupanu sissevoolavale reostusele)
Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks. Valgustingimused- Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi: Kaldataimed(Kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril Omadused: taluvad pidevat niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihmakorral. Liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi, kollane võhumõõk) Kaldaveetaimed(Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel
seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks valgustingimused. valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m. kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Vetikate masspaljunemine. 2. Järvede taimestik. Taimede jaotus kasvukoha järgi: Kaldataimed kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril omadused: taluvad pidevalt niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihma korral liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi ja kollane võhumõõk kaldaveetaimed
Suurtes tiikides segab vett ka tuul. Hapnikusisaldus on tavaliselt madalaim kevadtalvel. Hapnikuolude parandamiseks võib talvel vee hapnikuvaest põhjakihti pumbata jää peale näiteks uputatud pumbaga või õhustada ja hapnikuga rikastada kompressoriga sinna õhku pumbates. Vee jäätumise ja jääkatte paksenemise ärahoidmiseks on sellist õhustamist parem teha sulailma ajal. Külma õhu pumpamine tiigi põhjakihti võib halvimal juhul tekitada veesisese jää või põhjajää. 22 4. Kasvatuse viisid ja tsükkel Suguvähke peab olema piisavalt palju, et sugukarja pärilik muutlikkus oleks piisavalt laiapõhjaline ja et investeeringud hakkaksid kohe kasumit tooma. Liiga väike suguvähkide arv viib geneetilise tagapõhja osas vaesustunud, kasvanduse tingimustega kohastunud sugukarja kujunemisele, kus võib ilmneda inbriidingu e. sugulusristumise tõttu arengu häireid
bakteriaalsete lagunemisprotsessidega -sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks Valgustingimused -valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud -kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m. -kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Hüdrokeemia -Eesti järved on mageda veega, vaid rannajärvedes ja hiljuti eraldunud merelahtedes on soolsus pisut kõrgem -enamik järvedes on kaltsiumvesinikkarbonaatsed -pehme veega pruunides järvedes on valdav sulfaatioon. Sulfaatide ja kloriidid hulk on suur tugevasti reostunud järvedes. -katioonidest esineb järvevees palju kaltsiumi ja magneesiumi. Naatriumi ja kaaliumi sisaldus
kontsentratsiooni juurelhedases pinnases. See omakorda vimaldab aeroobsete lagundamisprotsesside toimumist mrgala setetes. Teine oluline kaudse toime mehhanism on madalmolekulaarsete orgaaniliste hendite eritumine mrgala taimede (heloftide) juurtest. Need juurte poolt eritatavad hendid on soodsaks kasvusubstraadiks bakteritele ning vimaldavad raskestilagundatavate orgaaniliste hendite lagundamist kometabolismi protsessi kigus. Kolmas oluline kaudne mehhanism seondub taimede veesisese pinna koloniseerimisega bakterite poolt. Selline taimede pinnale tekkiv bakterite biomass (biokile) on aktiivsem saasteainete lagundamisel kui vees vabalt hljuvad bakterid ning on vhem tundlik saasteainete toksiliste kontsentratsioonide suhtes. Eriti arvukas ja aktiivne mikroobide kooslus tekib veetaimede juurte vahetus lheduses ja juurte pinnal. BIOREMEDIATSIOONI TEOORIA Naftaproduktide lagundamise mikrobioloogia Ssivesinikke suudavad mikroorganismid lagundada ksnes vees. Kik
Suvel on pooltes järvedes vee läbipaistvus väiksem kui 1,5 m. Kõige väiksem vee läbipaistvus (6 cm) registreeriti 1977 tugevalt reostunud Pappjärves (Võrumaal Kosel). Kõige läbipaistvam (13,5 m; mõõdetud horisontaalsuunas) on olnud Äntu Sinijärv. Eesti järvede vee värvus on enamasti pruunika alatooniga kollakasroheline või rohekaskollane. Rohkesti on punakaspruuni ja tumepruuni veega järvi. Kõige tähtsamad veesisese valguskliima kujundajad on huumusained. Eesti järvede, eriti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. Eestis on kasutusel olnudAare Mäemetsa loodud järvetüüpide klassifikatsioon (1977; 1951–70 kogutud andmestiku põhjal), mille järgi jagunevad Eesti järved 8 tüübiks ja 27 alamtüübiks. Uuritud järvedest olid oligotroofsed 8%, semidüstroofsed 5,8%, düstroofsed 9%, eutroofsed 36,4%, düseutroofsed 36,6%, alkalitroofsed 2,6%,
annaabi.ee 
