Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba) Maa ameti lehelt andmeid: Mulla lõimisevalem: v°_1sl_10- 30/v°_1sl30-55/r_1ls_155-80/r_1(r_2)ls_2 Mullatüüp: KI, leetjas muld, Sügavkaeve nr. 2 23.05.2011
Ei ole tihenenud. Tüsedusega 25-40 cm. Üleminek järgmisele horisondile suhteliselt järsk. Btg: Värvus kollakas. Tüsedusega 40-70 cm. Ph 7,0-7,1. Lõimis kerge liivsavi: ls1. Üleminek järgmisele horisondile mõõdukas. Cg: Järgmise horisondi lõimis raske liiv savi : ls3, sest vorstikese saab painutada ringikujuliseks, kuid moodustuvad praod. Tihenenud. Esineb valkjad laigukesi ja roostetäppe. Ph 7,0. Tüsedus 70-.. cm. Värvus kollakas pruun. Kooresus: veeriskivid pinnapeal. Aste 1. 1 Mullanimetus: Gleistunud leetjas muld Mulla siffer: Kig Profiil: A-E-Btg-Cg Lõimisevalem: Ls1-sl-ls1-ls3 Keemine: alates 60-70 cm 5.1.2 Põllumaa sügavkaeve Põllumaa sk. Maaametist võetud info: X=6456457, Y=615695 A: Esimene horisont hästi tumedat värvi. Ph 6,8-6,9. Lõimis on kerge liivsavi: ls1, sest sõrmeproovi tehes 3 mm jämeduse nöör painutumisel murdus
külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. *Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). EHITUSKERAAMIKA *Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb: 1) savi hoolikalt läbi segada ehk savi ettevalmistus 2)vormida temast vajalik toode ehk toote vormimine 3 see kuivatada ja põletada, 4)mõned tooted veel glasuuritakse Headeks omadusteks on -küllalt suur tugevus -pikk iga -võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud.
Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. -Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed.. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid . 17. Keraamika põhilised puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 18. Savitellised- täistellis, auktellis, porotherm kärgplokid
Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett, klomp, mosaiik ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enamvähem täisnurksed. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid. 17. Keraamika tootmine kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva, plastse või lobrimeetodi järgi. Savi ettevalmistus Kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev
Odavamaid äärekive tehakse betoonist. Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik-ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid onovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 19. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamilisteks materjalideksnimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. 1
materjalidest. Mineraalpinnased jagunevad kaljupinnasteks ja sõmerateks pinnasteks. Kaljupinnased. Need kujutavad endast ühtset või pragunenud ala. Survetugevuse järgi jagunevad kaljupinnased: väga tugevad, tugevad, keskmised, vähetugevad, nõrgad, väga nõrgad. Sõmerad pinnased. Sõmerad pinnased jagunevad omakorda: 65 munakivid, veeriskivid, kruus, liiv, tolm, savi. Liivapinnased. Jämeduse järgi jagunevad need: kruusliivadeks, jämeliivadeks, keskliivadeks, tolmliivadeks. Kruusapinnased. Puhtal kujul leidub kruusapinnaseid (terad 2...40 mm) Eestis vähe. Tavaliselt sisaldavad nad veel liiva, tolmu ja suuri kive. Kruusa omaduste parandamiseks kruusa sageli purustatakse. Olenevalt sellest, kui palju on saadud materjalis purustatud kive, nimetatakse kruusa:
Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Parkettkivide mõõdud: pikkus 150... 250mm, laius 120...150mm ja kõrgus 100...160mm. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam- vähem täisnurksed.. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 14. Keraamika tootmine- etapid ja eriliigid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks
Odavamaid äärekive tehakse betoonist. · Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. · Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. · Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. · Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. · Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 18. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike- 05.05.2014 · Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. · Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse,
annaabi.ee 
