VI ülesanne – hea kirjandikirjutaja meelespea 1. Esmasel teemadega tutvumisel ära kuhja enda pead üle mõtlemisega! 2. Enne kõike muud, ürita rakendada teema veeretamise meetodit! See aitab kirja panna kõik tobedad mõtted, mis sul antud teema kohta on. Sel juhul on 2 võimalust: sa ei pannud kirja ühtegi väärt mõtet ja see oli puhas ajaraiskamine või leiad selle segaduse seest vähemalt paar kvaliteetset ideed kirjutamiseks. 3. Koosta mõttekaart, mis toob välja teemaga seotud mõisted. Seejärel arenda neid mõtteid edasi ja kui aega üle jääb, proovi neid ka kirjandi kirjutamisel kasutada. 4
selline, mille saab lõpptekstis kasutusele võtta. Ja mis kõige tähtsam, kirjutamiskramp on ületatud. Pärast kümneminutilist teemaveeretamist tuleb kirjutatu kriitilise pilguga üle lugeda ja valida sealt üks mõte, mis tundub kõige huvitavam või asjalikum. See mõte on kogu teemaveeretamise raskuskese ja tuleb ühe lausega teksti lõpus kokku võtta. Sageli ühestainsast teemaveeretamise tsüklist kirjandi materjali kokku saamiseks ei piisa. Põhjus on selles, et teema veeretamise ajal ei ole mõtted suunatud, vaid harali, mistõttu oluline satub segamini ebaolulisega. Selleks et teemaveeretamine paremaid tulemusi annaks, tuleb läbi teha kaks või kolm tsüklit. Oluline teemaveeretamise juures on see, et teises tsüklis ei veeretata mitte esialgset teemat, vaid keskendutakse esimese tsükli raskuskeskmele. Selleks kirjutatakse see lause teise tsükli algusesse teema kohale. Niisugune taktika on vajalik, et hoida
Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine . Samuti võib KMH koostaja põhjendatud juhul soovitada keskkonnamõjude hindamise algatamist. Samas lasevad omavalitused tihti KSH- gusse sisse kirjutada lause, mis ütleb, et KMH protsessi läbiviimist ei peeta vajalikuks. Viimati kirjeldatud nõuet võib pidada ka mõnes suhtes KOV ametnike vastutuse eneselt projekteerijale veeretamise katseks. 2. Keskkonnamõjude hindamine, selle olemus ja vajadus KMH vajaduse juhud on kirjeldatud ja KMH toimub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel (22.01.2005 RTI, 24.03.2005, 15, 87) Viidatud seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna
Magage jahedas (nt 19-20 kraadi). 3. Lülitage ekraanid välja, need hoiavad aju üleval. Lõpetage umbes pool tundi enne voodisse minekut telekavaatamine, nutiekraani vahtimine ja arvutiga töötamine. Nagu eelnevalt pikalt kirjeldasin, voolab nutiseadmetest ja internetist ajju pidevalt vahetut uudsust. Ajule tundub see mõnus. 4. Edukaks uinumiseks unustage mured ja töö. Inimlik komme on mõelda voodis argimurede või tööülesannete peale. Stopp! Voodi pole probleemide veeretamise koht - mõtlemine hoiab aju ärkvel. Tasub harjutada voodis mõtlemise katkestamist: kui saate aru, et mõtted keerlevad, siis pole sellest midagi, vahetage asendit või avage hetkeks silmad. 5. Katsuge igal ööl piisavalt magada. Tähtis on teada, et mõni meist saab hakkama kuue ja mõni kümne tunniga, seega olge iseenda vastu aus ja leidke endale paras annus. 6. Ärge tundke end keset ööd ärgates halvasti. Meie esivanemad magasid öösel kahes jaos
ning ka vastav korralik treeningbaas on puudu, kuid see probleem saab loodetavasti lahendatud, kui valmib Tondiraba jäähall, mis on varustatud 3 curlingu rajaga. Curlingut on Tallinna 32.Keskkoolis käinud propageerimas mingisuguse eripäeva raames ka Harri Lille isa, Erkki Lill. Peale seda tekkis esimene naisjuunioride curlingu tiim. H. Lill arvab, et hetkel noored teavad curlingust vaid nii palju, et see on kaootilise nühkimisega kivide ,,veeretamise" mäng. See on ka Eesti kodaniku tüüpteadmine Harri Lille arvates. 5 TEOORIA JA PRAKTIKA VÕRLDUS · Mis on curling ning kui palju sellest teatakse? o Teooria - Curling on jää peal mängitav spordiala, mida kutsutakse ka jääkeegliks. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale, kui vastasmängija kivi.
Mängu kirjeldus: Igal meeskonnal on täring. Kolonni esimene mängija veeretab täringut ning lähtudes saadud tulemusest jookseb ta vastava numbriga torbiku juurde ja keerab selle pikali. Seejärel annab ta plaksuga teate edasi järgmisele mängijale, kes omakorda veeretab täringut. Võidab meeskond, kes suudab esimesena kõik torbikud pikali keerata. !!! Kui tuleb number, millele vastav torbik on juba pikali, läheb mängija kolonni lõppu ja veeretab järgmine inimene. Palli veeretamise mäng Osalejate arv: Soovitatavalt paarisarv, miinimum 6 inimest. Vajalikud vahendid: Nii mitu võistkonda on, nii palju on ka tennisepalle vaja. Ettevalmistus: Vastavalt osavõtjate arvule, tuleb moodustada võistkonnad, lugedes kas kaheks/kolmeks/neljaks jne. Mängu kirjeldus: Võistkonnad seisavad kolonnis üksteise kõrval (2-3 meetriste vahedega) ning iga võistkond seisab ühes kolonnis. Võistlejad panevad jalad harki ning pall on esimesena kolonnis seisva õpilase käes
uuringute koosseisus viia läbi ka pinnase saastatuse uuring naftaproduktide suhtes). Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine. Samuti võib KMH koostaja põhjendatud juhul soovitada keskkonnamõjude hindamise algatamist. Samas lasevad omavalitused tihti KSH gusse sisse kirjutada lause, mis ütleb, et KMH protsessi läbiviimist ei peeta vajalikuks. Viimati kirjeldatud nõuet võib pidada ka mõnes suhtes KOV ametnike vastutuse eneselt projekteerijale veeretamise katseks. 1 Keskkonnamõjude hindamine, selle olemus ja vajadus KMH vajaduse juhud on kirjeldatud ja KMH toimub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel (22.01.2005 RTI, 24.03.2005, 15, 87) Viidatud seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida