Kümnekuune kasahhi poiss Arman põeb aneemiat (kehvveresus) ja peab olema sageli haiglas. 2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Kokkuvõtlik aruanne. • Kirjelda lühidalt, mis on toimunud Araali mere piirkonnas. • Selgita, kuidas inimtegevus on seotud järve kokkukuivamisega. Võid teha ka ennustusi, mis juhtub tulevikus. • Lõpuks tee ettepanek valitsuse planeerijatele, kuidas vähendada keskkonnaprobleeme selles regioonis ja kuidas majandada sealseid veeressursse ja stabiliseerida Araali mere olukord. • http://www.youtube.com/watch?v=NC5UIE x83fo • http://www.youtube.com/watch? v=e8b0svfuO_k&feature=fvwrel • http://www.youtube.com/watch?v=3- Tuzn4-De0&feature=related Kasutatud materjalid • http://unimaps.com/aral-sea/ • www.cawater-info.net/aral/aral0_e.htm • www.gly.uga.edu/railsback/CTW.html • www.unep.org/vitalwater/24.htm • www.polarinertia.com/nov04/shipping17.htm • worldwindow.narod.ru/..
· Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat. · Naftareostuse tõttu hukkus umbes 16 000 merelindu. · Kogu päästeoperatsioon, ohutusabinõud ja reostuse kontrollimine läks maksma üle 12,5 miljoni euro. · Pallase kindlustus kattis umbes 1,75 miljonit eurot. *Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada "igaveseks saastaks" nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. Veeressursse kahjustavad: 1. raiskamine st. ülemäärane tarbimine 2. risustamine tahkete osadega 3. reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist. Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad - remontida - trahvida Vete risustamine:
Metsade majandamine säilitab või suurendab metsatööliste ja kohaliku kogukonna sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. 5. printsiip: Metsast saadavad hüved Metsa majandamine aitab kaasa erinevate metsasaaduste ja metsaga seotud teenuste tõhusamale kasutamisele, et kindlustada metsade majanduslik elujõulisus ja tuua kasu keskkonnale ja ühiskonnale. 6. printsiip: Keskkonnamõju Metsade majandamisel kaitstakse bioloogilist mitmekesisust ja sellega seotud väärtusi, veeressursse, muldi ning unikaalseid ja majandamise suhtes tundlikke ökosüsteeme ja maastikke säilitades sellega metsa ökoloogilisi funktsioone ja terviklikkust. 7. printsiip: Majandamiskava Vastavalt tegevuse intensiivsusele ja ulatusele tuleb koostada ja ajakohastada majandamiskava ning seda järgida. Majandamistegevuse pika-ajalised eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks peavad olema selgelt formuleeritud. 8. printsiip: Seire ja hindamine
Riigis elavad veel hunt ja ilves. Rebane, küülik ning Ibeeria jänes on üldlevinud kogu riigis. Linnuriik on mitmekesine. Kalu on rikkalikult Atlandi ookeani vetes, Portugali mandriosa läheduses, eriti Euroopa sardiini. Koorikloomad on tavalised Põhja-Portugalis kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse jõed, kosed, joad. Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. [3][10][5][9][1][7] 4.3. Maavarad Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuid varud on pidevalt vähenemas.[10] 5. KLIIMA Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima.
3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Juriidiliselt seadustega. Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25m maapinnast Veekaitse Õhus liiguvad igasugused gaasid kaugele nende algsest saastekohast. Osa neist satub vette, eriti niisketes ja jahedates oludes. Magedat vett on maailmas ainult 1% kogu veevarust ning sellest peab järkuma inimestele, loomadele, taimedele ja ka tööstusele. Veeressursse kahjustavad: 1. Raiskamine 2. Risustamine tahkete osadega 3. Reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist Raiskamine: 1. Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse Lahendused: 1. Tehnoloogilie protsessi ümberkorraldamine 2. Igapäevaselt vähem tarbida 2. Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad Lahendused : remontida ja trahvida Vete risustamine:
teaduslikku ja tehnilist käsitlust kalandusest ning selle vastastikusest toimest ökosüsteemiga. Kuna veeökosüsteemid ületavad riigipiire, peaksid riigid edendama kahe- ja mitmepoolset teaduskoostööd. 6.5 Riigid, regionaalsed ja subregionaalsed kalandusorganisatsioonid peaksid parimat kättesaadavat teadusmaterjali arvesse võttes rakendama ulatuslikult ennetuslikku lähenemisviisi vee elusressursside kaitsel, korraldamisel ja kasutamisel, hoidmaks ja säilitamaks veeressursse ja -keskkonda. Adekvaatse teadusliku info puudumine ei tohi põhjustada püügiobjektideks olevate, nendega kaasnevate või sõltuvate ja püügiobjektideks mitteolevate liikide ning nende keskkonna kaitsmata jätmist. 3 6
Arenguriigid usuvad, et sellised meetmed takistavad rahvah kaubandust ja arenguabi projektidele, seades seeläbi ohtu nende maj ja sots arengu. I arenguetapp: rahvah kkõigus oli suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele; kk lülitumine õiguslikku regulatsiooni sfääri toimus vaid siis, kui tegu oli olulise kahju tekkimise võimalusega in eluletervisele või maj huvidele; peam reguleeriti loodusvarasid, eriti veeressursse riikide vahel. II arenguetapp: eesmärgiks oli kaitsta kk kui väärtust iseenesest; koduõue pol oli asendunud regionaalse või isegi globaalse kontekstiga (osoonkiht, kliimamuutused); kkväärtusi käsitletakse inimkonna ühise pärandina ja kkprobleeme ühise murena. Põhiprintsiibid: säästev areng, saastajamaksab, evp, saastuse vältimise printsiip. Aga ka: 1) heanaaberlikkus (ühelgi riigil ei ole õigust kasutada või lubada kasutada oma territ viisil, mis
5. Juriidiliselt seadustega. Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25 m maapinnast. Veekaitse Õhus liiguvad igasugused gaasid kaugele nende algsest saastekohast. Osa neist satub vette, eriti niisketes ja jahedates oludes. Magedat vett on maailmas ainult 1% kogu veevarust ning sellest peab jätkuma inimestele, loomadele, taimedele ja ka tööstusele. Veeressursse kahjustavad: 1. raiskamine st. ülemäärane tarbimine 2. risustamine tahkete osadega 3. reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist. Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad - remontida - trahvida
annaabi.ee 
