Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised veeputukad Õhuputukad, kes on vette kukkunud Kalamaimud Kullesed Kuidas toitub Vee pindmine kiht kleepuv Selgsõudur ujub pindmise kihi all Haarab saagist kinni Mürgitab, halvab Imeb tühjaks Paljunemine ja areng Paaritumine vahemikus detsembrist maini Munemine vahemikus veebruarist maini Munad piklikud ja ovaalsed, munetakse veetaimede peale Vastne sarnaneb valmikuga Paljunemine ja areng Vahetab 5 korda kesta Valmikuks saadakse suvel, elab järgmise kevadeni Sureb pärast paaritumist
ja kompostihunnikus. Vastse areng kestab 4 aastat. Lepatriinud Eestis on üle 50 lepatriinuliigi. Levinuim on seitsetäpp-lepatriinu. Toitub enamasti lülijalgsetest. Kasvatatakse aedades, aitab hävitada kahjureid. Ereda värvuse ja mustriga keha. Käpad on 4-lülilised. 200-400 muna. 5-8 päeva jooksul vastsed. 2-4 nädala pärast hakkab nukkumine. Laiujur Leidub eesti seisuveekogudes. Tiheda taimestikuga veekogus, päiksekiirgus. Röövtoiduline, veeputukad (sõudurlased), samuti mitmed vähilised. Tagakeha on laienenud. Käivad veepinnal hingamas. Tegutsevad enamasti öösel. Paaritutakse sügisel, munevad kevadel. Vastsed kooruvad mõne nädala pärast. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mardikalised http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldp%C3%B5rnikas http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4%C3%A4tsus http://et.wikipedia.org/wiki/Ninasarvikp%C3%B5rnikas http://et.wikipedia.org/wiki/Laiujur http://et.wikipedia
ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Elupaik Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Toitumine Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast. Paljunemine Paari moodustumisel muneb emaslind 2–5 (6) muna ja vaheldumisi hautakse ligikaudu viis nädalat. Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
Järve ääres võib näha kopraid, mügrisid ehk vesirotte, kes kuuluvad näriliste hulka. Nad toituvad järvetaimede mahlastest osadest, neile sobivad pilliroog, hundinui, järvkaisel, tarnad jt. Kobras sööb ka lehtpuude ja põõsaste oksi ning koort. Saarmas hangib oma toidu samuti veekogudest. Ta on väga hea sukelduja ning veepinnale tõusmata võib ta ujuda kuni 100 meetrit. Saarma toit on kalad, konnad, veelinnud ja nende pojad, vähid, veeputukad, teod ning väiksed närilised. Seal, kus on saarmad, on mügrisid vähem.
liigub nüüd eriti palju, mistõttu neid on saarma toidus sügisel rohkem kui muudel aastaaegadel. Ka konnad koonduvad veekogude kaldavööndisse ja talvituskohtadesse, siis suureneb järsult ka nende osa saarma toidulaual lühiajalisel kuni 8090%. Talvel sööb saarmas peamiselt konni ja kalu. Jõevähk on saarma toidus olulisel kohal eelkõige vähirikastel veekogudel. Peale nende lähevad toiduks veeputukad, keda leidub isegi 30 50% kõikidest proovidest, kuid nende toiteväärtus on väike. Kevadel, veekogude vabanedes algab kaladel ja konnadel kudemisaeg. Talvituskohtadest välja tulnud konnad ongi saarmale pärast paastuaega esimene ja algul ka peamine toit (kohati 9095 % kõigist söödud toiduliikidest). Kevade edenedes avarduvad liikumis- ja 12
aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud. Seejärel kooruvad tihedalt udusulgedega kaetud pojad, kes alles rohkem kui kuu möödudes on võimelised jalgadele tõusma. Kui on pesas istutud 50 päeva, on pojad muutunud juba vanematest raskemateks, aga väljalennuni kulub veel paar nädalat. Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Enamasti juba augusti teisel poolel lendavad must-toonekured oma talvitusaladele: Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale, osa rändavad Lõuna-Aasiasse. Varakevadel märtsi teisel poolel võime aga must-toonekurge taas kohata Eestis. Eestis on must-toonekure arvukust hinnatud vaid 150...200 haudepaarile. Kuna
kuini rohelised vormitud ,,laigud", mis vananedes muutuvad halliks ja haisevad tugevasti kala järgi. Saarmas on aktiivne enamasti öösiti või hämaras. Urud on enamasti kaldas ja urusuu avaneb tihti vee alla (sellisel juhul on pesakambri laes õhuauk). Enamasti on ühel saarmal mitu puhke ja varjepaika. Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra, mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib toiduotsinguil liikuda kümneid kilomeetreid väga külmadel aastatel, mil veekogud jäätuvad, ei saa saarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad. Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk. Loode areneb vaid kaks kuud ning pojad sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega. Imetamine kestab 2 kuud ning pesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku
pööningul. Poegade kasvatamiseks vooderdab uru sulgedega, karvadega, sablaga jne. Väga liikuv loom. Vaenlaseks on rebane, suured röövlinnud, koerad. NAARITS (Mustela lutreola) - keha ja saba ühtlased tumepruunid, saba tömp. Ala- ja ülamokk on valged, vahel ka rinnal valge täpp. Ujulestad tagajalgadel paremini arenenud kui eesjalgadel. Toiduks on enamjaolt kalad, konnad, vähid, veeputukad, limused, linnud, pisinärilised. Toiduküllusel soetab varusid. Tiinus 73 päeva, poegi 4-5, sünnivad kaldaurus asuvasse pessa. Pojad pimedad, toituvad emapiimast kuu aega. Sügisel iseseisvuvad. Naarits on põhiliselt öise aktiivsusega, üksikeluviisiga poolveelised loomad. Peale pesitsusuru võib tal olla ka teisi ajutisi peidikuid. Suurimad vaenlased on toidukonkurendid - saarmas, mink, kärplased.
(kaalu suurenemine, järglased) Osa kudedest, Koed, mida ei sööda mida söövad Surnud koed, mis teised karnivoorid on toidukas lagundajatele Inimene kui tippkarnivoor Produtsendid: veetaimed Herbivoorid: väikesed kalad Herbivoorid: veeputukad Karnivoorid: pardid Karnivoorid: suured kalad Tippkarnivoor: inimene Dekomposiitorid Dekomposiitorid e. lagundajad elavad energiarikastest molekulidest, mida saadakse surnud organismide kudedest. Lagundajad kulutavad rohkesti energiat hingamiseks, samuti paljunemiseks ning uute kudede moodustamiseks. Decomposers organisms that break down the dead or decaying organisms. . , . Lagundajate energia sisend-väljund
Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Isased suuremad kui emased. Levik: peaaegu kogu Euroopa v.a. kõige põhjapoolsemad alad, Araabia ja Indo-Hiina poolsaar. Arvukus Eestis: vähearvukas Toitumine: Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra, mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib toiduotsinguil liikuda kümneid kilomeetreid väga külmadel aastatel, mil veekogud jäätuvad, ei saa saarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad.Sigimine; Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk. Loode areneb vaid kaks kuud ning pojad sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega. Imetamine kestab 2 kuud ning pesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku.
annaabi.ee 
