Samuti hoiab nt. Tallinna Vesi alla kindla piiri kloriidide sisaldust vees, sest selle maitse võib olla ebameeldiv liigse kloriidide sisaldusega vett loetakse ebakvaliteetseks, ent tervisele ohutuks. Joogiveele lisatavad ained Ülemiste veepuhastusjaamas lisatakse joogiveele, 1. osooniõhu segu tapab kõik vees olevad mikroorganismid. 2. koagulant vt. alla 3. kloor selleks, et vesi säiliks ka linna veesüsteemis liikudes lisatakse sellele nimetatud ainet. Veepuhastusprotsess 1. mehaaniline puhastus kõige esimene etapp, võrede ja mikrofiltrite abil eraldatakse veest suurem sodi, ning see juhitakse kanalisatsiooni. 2. keemiline puhastus kõigepealt lisatakse veele õhuosooni segu, mis parandab vee kvaliteeti, maitset, lõhna ja värvust. Seejärel lisatakse veele koagulanti, mis koondub vees leiduvate osakeste ümber, muudab need suuremateks ja raskemateks, et neid oleks kergem veest kätte saada (toimub "selitis").
HALOGEENID Halogeenid Halogeenid on VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Nimetus ,,halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab ,,soola moodustajat". Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Kasutamine Fluor fluororgaanilised plastid (teflon) Kloor HF klaasi söövitus Veepuhastusprotsess jahutusvedelikud, id propellandid PVC torud ja freoonid põrandakatted F- hambapastades pleegitusained Broom värvainete tootmine Ravimid AgBr fotograafias veepuhastuses Jood Meditsiinis AgI fotograafias Keedusoola lisandiks Kloor Cl
siis projekteeriti klassikaline puhastusseadmete rida: kõigepealt kanal, mis järvest vett tõi, seejärel pumbamaja, neli vertikaalset settebasseini, kaheksa liivafiltrit ja lõpuks kaks puhta vee reservuaari. Jaama kõrgem asukoht linna suhtes tähendas seda, et vesi jõudis linna isevoolselt. Jaamas olid ruumid laborile, personalile, töökodadele ja veepuhastuskemikaalidele. Veepuhastusjaama tootmisvõimsus oli 24 000 m3/ööpäevas. Veepuhastusprotsess koosnes vee eelkloorimisest, vees oleva hõljumi sademesse viimisest ehk koaguleerimisest, selle setitamisest, vee filtreerimisest ja järelkloorimisest. Kemikaalidest kasutati alumiiniumsulfaati koagulandina, kloori vees olevate haigustekitajate hävitamiseks ning kriiti ja lupja vee happelise keskkonna reguleerimiseks. Vee tarbimine Linnaelanik kasutas puhastatud järvevett mõnuga. Vee tarbimine ühe elaniku kohta
1782 hektarit. Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Veed
kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja
tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna
joogivesi äbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise(varem kloorimise), sest toorvesi on
saastunud ja sisaldab rohkesti mikrooragnisme ning fütoplanktonit.
Veepuhastusprotsess:
Toorvesi suunatakse 2000 ruutkm suuruselt valglalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama.
· Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks · Merevee kasutamine (magestamine) · Jäämägede teisaldamine Reovee probleemid: · Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist · Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist · Reovees leidub raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid ja süsivesinikke · reovee hõljuvosakesed vähendavad vee läbipaistvust, temperatuur tõuseb, pH muutub, vesi haiseb Veepuhastusprotsess: 1. Toorvesi läbi mikrofiltrite, mis eemaldab mikroorganismid, 2. Vesi suunatakse basseinidesse, kus hävitatakse kahjulikud bakterid, 3. Veele lisatakse kemikaali ja selgitatakse, 4. Vesi läbib aktiivsöe ja kiirfiltrid, mis eemaldab lubamatud ühendid, 5. Vesi desinfitseeritakse kloori abil Pinnavee töötlemine: · Setitamine, filtrimine, desinfitseerimine · Kloorimine / loobumine eelkloorimisest, osoneerimise kasutamine, ülemike kloorilt klooramiinile
veepuhastusjaama, põhjavee ja joogiveesüsteemi jaoks. Seal toorvee reostust) ka kindlaks määratud proovide võtmise sagedus ja kontrollitavad parameetrid. · 1 kord kuus joogivee üldanalüüs vastavalt nõuetele 27 28 Veepuhastusprotsess Ülemiste järve näitel Pinnavee kvaliteet http://youtu.be/tuYB8nMFxQA http://www.youtube.com/watch?v=9z14l51ISwg · Kogutakse pinnavesi ja juhitakse veepuhastusjaama; · Mõjutavad mitmed tegurid: · Toorvesi läbib mikrofiltrid ja võred, eraldatakse vetikad ja
Enamik ioniite baseerub võrkstruktuuriga (inglise crosslinked) polüstüreenil, mille struktuuri on viidud aktiivsed rühmad: happelised või aluselised rühmad. Ioniidid jagatakse kationiitideks, mis võtavad vastu katioone, ja anioniitideks, mis vahetavad anioone. Ioniite kasutatakse mitmesugustes ainete lahutamise ja puhastamise protsessides, nt ioonivahetuskromatograafias. Laialt on ioniidid kasutuses vee pehmendamises ja puhastamises. 17. Milline on veepuhastusprotsess kationiitide ja anioniitide abil? Kuidas kasutada ioniite vee kareduse vähendamiseks? Kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad ioonid. Sellist vett nimetatakse desioniseeritud veeks. Ioonvahetust kasutatakse veepehmendusseadmetes, mida kasutavad nii era - kui ka tööstustarbijad. Tööpõhimõte: Vees lahustunud metallide soolad asendatakse karedust mittetekitavate sooladega. Sama protsessi
karbonaatseks kareduseks. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks. 54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Saadakse puhas vesi samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58
katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses). Ülemiste jaama näitel: Vesi võetakse maa-aluse kanali kaudu, kus algab puhastusprotsess. Kanali lõpuosas on mehaanilised võred, mis püüavad kinni veega kaasa tulnud suurema prahi nt kile, kõrkjad, puuoksad ning ei võimalda edasi liikuda suurematel kaladel. Pärast võrehoonet saabub kanal 2-meetrise torusse ja läheb sealt edasi
annaabi.ee 
