Oleks võimalus puhata nii tugiisiku(te)l kui ka ämmaemandal Toas viibiks võimalikult vähe kõrvalisikuid SÜNNITUS: Sünnitust ei kiirendataks ega kasutataks mingeid stimulatsioonivahendeid Saaksin ise valida asendeid ning vajadusel saaks ämmaemand mind juhendada ja julgustada asendite proovimisel Soovi korral saaksin kasutada abivahendeid (toolid, pallid…) Valude leevendamiseks kasutada veeprotseduure, masaaživõtteid, hingamisharjutusi Võimalikult vähest sekkumist sünnitusprotsessi Rebendite vältimiseks paluks ämmaemandalt nõuandeid, lahkliha toestamist Pressida instinktiivselt, mitte käsu peale Kroonimise ajal teha lapsele pai Kui tervislik seisund võimaldab, sooviksin last ise kinni püüda SÜNNITUSJÄRGSELT: Vastsündinu hea enesetunde korral võimaldada kohe nahk-naha kontakti
Eestiski eraldati lapsed argielust, mõisnike lapsed eraldati lastetuppa koos õpetajannaga, et laps lihtrahvalt halbu kombeid ei omandaks. Siiski ei põlatud ära Eestlastest amme. Eesti laps kasvas endist viisi vanemate keskel, nii oli see ka mujal talurahva ja linnakodanike hulgas. Järk-järgult hakkas inimene oma keha häbenema ja pidama piinlikuks alasti olekut ükskõik kus olles. Ka kümblemist, pesemist ja muid veeprotseduure ei peetud vajalikuks. Mitmel pool Euroopas suleti isegi avalikud saunad arvamusega, et see kahjustab kõlblust. Arvati, et pesemine (eriti laste pesemine) on kahjulik. Seevastu säilisid saunad Põhjamaades ja ka Eestis. Hakati ka jälgima ja kontrollima kõne pruuki ja väljendusviisi. Leiti, et on sõnu ja väljendeid, mida kasutada ei sobi. Kuid seegi oli pigem seltskonna salongiviisakus, mida saavutati kergelt rangelt kasvatatud lastega. Kahjuks on raske öelda kuidas see
Nahk on vastuvõtlikum nakkusele. Seepärast lisandub sageli atoopilisele nahapõletikule bakteritest, herpeseviirusest või pärmiseentest tingitud nakkus. Seda soodustavad immuunsüsteemi nõrkus, kratsimine ja mõned salvid. 3.2. NAHAHOOLDUS JA RAVI Nahahooldus on atoopilise nahapõletiku ravis erilise tähtsusega. Naha puhtuse eest hoolitsemine ja kreemitamine peavad kujunema harjumuseks. Kreemi tuleb panna alati peale veeprotseduure kergelt niiskele nahale ja vastavalt vajadusele ka sagedamini. Tundlikule nahale mõeldud kreeme ja salve müüakse apteegis. Kreemide sobivus on individuaalne. Veeprotseduure ei tohi teha liiga sageli. Seebi asemel on soovitav kasutada spetsiaalseid pesemisvahendeid, mis sisaldavad nahka pehmendavaid ja niiskust siduvaid aineid ning kuivatavad nahka seetõttu vähem. 4. SOOVIMATU KODULOOM - KODUTOLMULEST
ülejäänud protsessist välja lõigates. Siingi on "ennetustöö" võimalused suured. Eelkõige toimib valuga toimetulek läbi mõistmise, millest tuleb valu ja milleks on see vajalik. Naisel on oluline teada, et tema hirm järgmise valu ja sünnituse ees tingib pingeid kehas, mis omakorda põhjustavad suuremat valu. See on justkui surnud ring, millest väljapääs näib raske. Keemiliste valutustamisvahendite alternatiiviks võiks pidada kehatemperatuuril veeprotseduure (vann ja duss), juba eespool loetletud õiget hingamist ja liikumisvabadust. Sünnituse intensiivsemas faasis on oluline ka tugiisikute poolt pakutav psühholoogiline abi, kontrollimaks sünnitaja meeleolu, aidates teda üle hetkedest, kui jõud ja eneseusaldus kaovad. Tänapäeval on paljudele kättesaadav ka alternatiivmeditsiini poolt pakutav homöopaatia, refleksoloogia, aroomiteraapia, taimeteed jm. Aktiivsünnitust planeeriv naine
kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus.XVIXVII sajandil hakkas inimene järk-järgult oma keha häbenema. Piinlikuks peeti paljastada oma keha; eriti keha alumine pool ja kõik, mis sellega seotud, hakkas üha enam tunduma vulgaarsena. Kadus varasem komme magada alasti, kombluse huvides hakati kasutama ööriideid. Alastiolekut ei peetud lubatuks isegi üksi olles. Pesemist, kümblemist, igasuguseid veeprotseduure ei peetud vajalikumaks kui keskajal, mil need olid harvad ja juhuslikud. XVI sajandil suleti Euroopas mitmel pool avalikud saunad, väites, et saun kahjustab kõlblust. Samas kardeti, et saun, mis pakkus pigem meelelahutust kui pesemisvõimalust, levitab nakkusi (eriti suguhaigusi). XVIXVIII sajandit ongi nimetatud inimliku pesematuse perioodiks. Arvati, et pesemine, eriti laste pesemine, on tervisele kahjulik:
Kõik käib lihtsamalt. Zooloogid arvavad, et siil haagib endale õunad okaste külge, et õuna hapu mahl kirpudel ja muudel piinajatel elu kibedaks teeks. Siilid ei armasta vett ega vihma, siil kardab vett rohkem kui tuld! Siilid ei elutse soode läheduses ning neile ei meeldi üldse niisked paigad. Vesi jätab nad kaitseta - okkaline kera ajab ennast lahti. Vaenlased korraldavad siilidele veeprotseduure. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad. Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada. Siili saab kerast lahti ka, kui puhuda talle tubakasuitsu ninna lasta, loom jääb uimaseks ja ajab ennast sirgu. Kerratõmbunud siil vähendab 15 minutiga hapnikutarbimist poole võrra.
psüühikahäirete kirjeldused (sünnitusjärgne psühhoos, palavikust tingitud deliirium, alkoholideliirium, melanhoolia, aga ka hüpohondria). Hippokrates tegi samuti tähelepanekuid psüühikahäirete kohta somaatiliste haiguste korral (sümptomaatilised psüühikahäired). Hippokratese arvates olevat suur tähtsus psüühikahäirete tekkes verevarustuse häiretel. Hippokrates kasutas psüühikahäirete raviks psühho- ja somatoteraapia võtteid ravimtaimi, lahtisteid, aadrilaskmist, veeprotseduure, dieete. Lähtuvalt humoraalteooriast pöörast ta tähelepanu ka elutingimustele. Kokkuvõtvalt kirjutab J. Saarma, et Hippokrates oli empiirika kaudu jõudnud säästva psühhoterapeutilise reziimi ja tegevusteraapia juurde. Antiikmaailmast vajaks veel mainimist Platon, kes oli üks esimesi, kes mainis psüühikahäirete põhjustajana teravaid psüühilisi elamusi (araablased hiljem korraldavad vastavas vallas loomkatseidki). Galenos nägi psüühikahäirete põhjustajatena aju töö häireid
annaabi.ee 
