asuv kaldaastang. Olemuselt on tegu liivarannaga. Nähtused rannatsoonis: Lainetuse ja hoovuste toimel on kaldale uhutud väiksemaid kive. Vesi, mis on sattunud veepiirist kaugemale (ajutiselt) on tekitanud sinna erinevaid pinnavorme kulutuse tagajärjel. Kaldal olevad kõrgemad pinnavormid on kulutuse toimel paljandund. Tegemist on kulutusrannikuga. Laugrannik. Protsessid: Merevee lainete ja tõenäoliselt ka tuulte mõjul on tekkinud rannikuosa, mis veepiirilt on madalam ja kõrgem kalda poole minnes. Tegemist on olnud valdavalt purustava tegevusega, kus on toimunud lainetuse abrasioon, lahustamine ja hoovuste erosioon. Aga on toimunud ka pinnase edasikanne ja settimine. On näha, et vesi on mõjutanud kõrgemal asuvat pinnast, seda uuristanud ja muutnud erinevalt, olenevalt, kui pikka aega on lained mingit pinnaosa mõjutanud. Protsesside puhul mõjutavaks teguriks on olnud suund, kuhu poole hoovus on tulnud. Suund on tekkinud tõenäoliselt tuulest
Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat. Pärnu kesk rand Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänavalt kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on veepiirilt 1,5 m. Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. Rannas on 25 kahekohalist ja 25 ühekohalist riietuskabiini, kokku 75 riietumiskohta. Vana-pärnu rand Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas
Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning neid lahutab veepiitrist mõnikord isegi paari kilomeetri laiune kruusaga kaetud rannariba, mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed. Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid
Ükskord jättis aga üks hooletu hoidja poisi omapead ja see kasutas muidugi juhust ning põgenes. Kui noorhärra kadumine välja tuli, juhtus sellest suur pahandus. Mõisnik tammus suures mures mööda maja ning katkus juukseid, teenijad tormasid ringi aias ja külatänavatel ning hõikusid peaaegu oma hääled ära. Peagi selgus, et üks talunaine näinud peentes riietes poissi Pati silla poole lippamas. Teenrid ja abilised kiirustasid kohe randa, aga poissi seal polnud. Veepiirilt leiti ainult lapse kingad ja sukad... Mõisahärra ja -proua südamevalul polnud piire. Pati silla pani mõisnik kinni - ta ei tahtnud, et keegi poega tema viimses puhkepaigas segaks. Kogu patisaksade käsutamisaja Võlla asunduses seisis rand suletuna, kasvas roogu ning metsistus. Praeguselgi ajal on Pati sild ujumiseks kõlbmatu - põhi on pehme ja vajub ning vesi on madal ja sogane. Suplemas ei käi seal keegi. Patisaksa aegu meenutab vaid raudkivist mõisahoone rannatee ääres.
Saarmas on uudishimulik ja väga tähelepanelik loom, mistõttu uurib hoolega kallast, veest välja ulatuvaid kive ja vette langenud puid. Siia jätab ta ka uriini ja erilise lõhnaga limaseid ekskremente ning anaalnäärmete eritist: nõnda tähistab ta oma kodupiirkonda. Tähised paiknevad võimalikult nähtaval kohal. Seevastu poegadega pesakond tegutseb ja teeb oma hädalised toimetused kaldaalustes, kuusesagarate all või varjulisel jõepervel. Sageli võib leida päris veepiirilt poegade mänguplatse ja nende läheduses ka nn. käimlaid (Laanetu, 2007; 2010). Saarmad võivad tegutseda nii päeval kui öösel, siiski on nad sagedamini aktiivsed öösel. Saaarmas ujub tagajäsemete ning saba abil. Sukeldub enamasti 1-2, maksimum 5 minutiks. Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Maapinnal liikudes kasutavad vaheldumisi nii jooksmist kui ka libisemist, viimast peamiselt lumel. Kui mägrad välja
Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning neid lahutab veepiitrist mõnikord isegi paari kilomeetri laiune kruusaga kaetud rannariba, mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed. Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid
annaabi.ee 
