väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed. · Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. · Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev. Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. · Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud otsustav järvele nime andmisel. · Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane kaldavööde ja taimestik. · Kaladest elavad seal ainult ahvenad. Pärandkultuur · Praeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maailmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi. Mitmel pool maastikul on näha vanade kaevikute ja laskepesade kohti.
veed. Kõrgeima veeseisu ajal laiub siinsetel luhtadel ringi eluga hakkama saavad. Kuigi vesi võib olla sõna ja lammimetsades kuni 175 km² suurune veepeegel. otseses mõttes ahjus, osatakse siin elust rõõmu tunda: Soomaa üleujutused on ainulaadsed kogu Põhja- lõppude lõpuks taandub tulvavesi varem või hiljem. Euroopas.
Koostanud: 74Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a paremal ja vasakul ka väljakuid sportlikuks tegevuseks; peale selle veel tohutu suured kasvuhooned. Edasi viisid päikeseloojangule vastu pompöössed trepid. Nendelt, samuti lossi eenduvalt keskosalt võidi imetleda 5 km² suurust parki, mille jagas neljaks veerandiks määratu suur ristikujuline veepeegel, põhiteljel 1600 m pikk. Selle peaks oli bassein, millest koos peegelduvate päikesekiirtega tõusis lossiakende poole Apollona kujutatud Päikesekuningas ise. Sellesse punkti koondusid tervelt kaheksa pargiprospekti. Pisut eemal grotis oli näha nümfe. Hellström 1997: "Parki iseloomustavad kolm põhimotiivi. Rikkalikult kujundatud aiaosa lossi ligidal, kaugeleulatuvate alleede süsteem ja tohutu ristikujuline kanal. Lossi ees on veeparter kahe suure peegeltiigiga
aknad avanevad aeda. Peegligalerii mõlemas otsas on kaks suurt salongi - Sõjasalong ja Rahusalong. Lossikompleksi juurde kuulub ka Hardouin Mansartipoolt alustatud ja R. De Cotte`i lõpetatud kabel. Versaille`si vägevust ja mõjukust rõhutati aga veelgi enam selle juurde rajatud pargiga ( Le Norte ). Ulatuslik puiesteede süsteem on rangelt allutatud kompositsioonilisele peateljele, peaalleed kroonib samal teljel asuv suur kanal, mille veepeegel avaneb lossi kesksetest ruumidest. Pargi terrasse kaunistavad geomeetriliselt pügatud puud, arvukad purskkaevud, paviljonid, grotid. Versailles`i eeskujl tekkisid linnalähedased lossid ja pargiansamblid mitmel pool Euroopas. Lossikompleksi aga täiendati veel edaspidigi - Hardouin Mansart ehitas parki nn. Suure Trianoni, mis koosneb kahest ühekordsest lahtise kolonnaadiga ühendatud hoonest, Väike Trianoni ( J. A. Gabriel ) kuulug aga juba varaklassitsistlikku perioodi
padutarn, pruun ja tõmmu sepsikas ning paljud käpalised, näiteks soohiilakas, sookäpp, kahkjaspunane sõrmkäp ja soo-neiuvaip. Madalsoode tüübirühmas eristatakse omaette allrühmadena lammisoid ja allikasoid. Siirdesood (segatoitelised sood) paiknevad tasastel või väikese langusega aladel raba servas või vähese äravooluga nõgudes. Siirdesoos omastavad taimed toiteaineid nii põhja- kui ka sademeveest. Veepeegel on vegetatsiooniperioodil maapinnast 10–30 cm sügavamal. Põõsarindes on tüüpilised hundi- ja lapi paju, kohati madal kask, rohurindes kasvavad nii madalsoodele kui ka rabadele iseloomulikud liigid ning lisaks neile siirdesoodele omased taimed, näiteks alpi jänesvill ja suga-sõnajalg). Samblarindes on madalsoode lehtsamblad enamasti asendunud turbasammaldega. Rabad (sademetoitelised sood) on kujunenud kas esmaselt, soode arengu jooksul
puhtaks, astus telgist välja, hüüdis mehi Ja ütles neile lühidalt: «Koristage see raibe ära ja visake jõkke!» «Ivo, Ivo, mis sa nüüd tegid?» hüüdis Christoph pärani silmil venna otsa vahtides. «Maksin äraandjale palka; tema hukkamine jäägu saladuseks!» kostis Ivo mõrudalt. 350 Christoph pööras vennale järsku selja ja läks ära. Mehed vabastasid Gabrieli käed ja jalad ahelatest, tõstsid elutu keha üles ja kandsid ta jõe kõrgele kaldale. Tumedasti läikis must veepeegel pimeda oru põhjas. Üks pläuh! -- ja veevoolud vajusid kokku kadunud keha üle. «Kes käskis kasuvenna juurde kippuda!» ümises Andres, kes meeste seas oli, kahetsedes. Teised kehitasid õlgu, vahtisid veel silmapilgu allapoole ja läksid siis laagrisse tagasi. Nende südamed olid rahul. Nende kõhus oli täidetud. 10. JÄLLENÄGEMINE. Mõni päev pärast viimatiräägitud juhtumist lüli Ivo Schenkenberg oma väesalgaga Tallinna alla