kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad. (hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve) Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada. Korallid on väikesed mõne mm pikkused polüübid kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad elavad üksteise kõrval ja moodustavad kolooniaid. Õrna keha kaitseks moodustub korallidel lubiainest toes.
Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit e põlevkivi on olnud läbi aegade üks Eesti olulisemaid maavarasi olnud. kollakas kuni peaaegu must settekivim sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni kütteväärtus 5-20 MJ/kg Vanimad põlevkivimaardlad moodustusid 450-500 miljonit aastat tagasi madalamatest veeorganismidest Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0
Puhastavad vett orgaanilistest hõljumitest 9. Kirjelda hüdra ja meduusi ehitust, liikumist, toitumist ja paljunemist. Ehitus-Hüdra on sale, kotikujuline, u 1 cm pikkune, Meduus-lai kumera kehaga ujuv ainuõõsne, kes elab meres. Liikumine- Meduus liigub oma laia keha järsult kokku tõmmates, hüdra aga liigub ühe kehapoole lihaskiudusid lühendas sinna poole. Toitumine-Hüdra toitub kombitsatega ja toitub sõudikutest, vesikirpudest jms, Meduus aga suuavaga, toitub väikestest veeorganismidest. Paljunemine- Hüdra sigib pungudes ja sugurakkude abil 10. Miks on meriroosid ja korallid erilised (kirjelda)? Nad on peamiselt troopikameredes, lilleõisi meenutavad polüübid,saavad elavada vaid seal kus vesi on soolane.
ühe isendi sperma viljastab teise isendi munaraku viimase kehas. Osa liike on aga lahksugulised. · Kes on lahksugulised loomad? Loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. · Kes on meduus? Ujuv, kumera kehaga ainuöössne loom. · Meriristi ehitus. · Kuidas ja millest meririst toitub? Meririst toitub väikestest veeorganismidest, suuremad ka väiksematest kaladest. Saaki püüavad nad kombitsate ja suu umber paiknevate pikkade jätkete e. suusagaratega. · Miks nimetatakse meriristi karikmeduusiks? Et meriristi polüübil on karika kuju, hakati neid loomi nimetama karikmeduusiks. · Meriristi areng Emameduus seemnerakk Viljastatud munarakk
sentimeetrit pikad. Peale selle, et vähid erinevad keha pikkuselt, erinevad nad ka keha kujult. Vähid on enamasti vee-eluviisiga lülijalgsed. Erandiks on maismaal elavad kakandiliigid (keldrikakand). Vähkide klass on küllaltki liigirikas - maailmas tuntakse üle 38 000 liigi vähke, Eestis umbes 326. Enamik vähke on tillukesed loomad, kes elavad pinnavees ning on oluline kalatoit. Seetõttu on neil veekogudes oluline koht toiduahelates ja aineringes. Vähid toituvad peale muu ka surnud veeorganismidest ning aitavad seega hoida veekogu puhtust. Enamik vähke elab vabalt ning nad liiguvad ringi kas veekogu põhjal või ujudes, kuid on ka kinnitunud vorme (tõruvähk). Vähkide hulgas on ka parasiitseid vorme, kes nugivad kaladel või teistel veeselgroogsetel. Vähkide kehapikkus varieerub poolest millimeetrist kuni 80 sentimeetrini. Väga mitmekesine on ka keha värvus, kehakuju ja jäsemete kuju ning asetus. Vähkide keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks
Seemnerakk ujub emaslooma juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Peale viljastumist sureb emasloom ja muna kukub veekogu põhja. Vette jäänud viljastunud munarakust areneb kevadel uus hüdra. Meduus Vastupidiselt hüdrale ujuvad meduusid vees vabalt ringi. Neil on lai, kumer keha. Nad elavad meredes. Ujuvad nad oma keha järsult kokku tõmmates ja keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Toituvad nad väikestest kaladest ja väikestest veeorganismidest. Meduusid on lahksugulised loomad. 4 Meririst Meririst on Läänemeres elav meduus, keda hüütakse ka millimallikaks. Tal on vihmavarju kujuline keha, mille läbimõõt võib olla 5-40 cm. Oma nime on ta saanud oma sugunäärmete ristiasetumise pärast. Ta kehaõõs on kanaliteks moondunud. Keha servas on palju kombitsaid, täppsilmi ja teisi meeleelundeid. Silmaga ta hästi ei näe, vaid tajub seda kuspool pimedam on, kus pool valgem.
Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11.Paljuneb Kevadel pungumise teel, keha välispinnale moodustub esialgu väike kühmuke, kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Sügisel aga suguliselt, siis arenevad tema kehas sugurakud. Peale seda loomad hukuvad. 12.Toituvad väiksematest veeorganismidest ja kaladest kombitsatega. 13.Maailmameres on palju mesuude, kelle kõrverakkudes on nii tugevatoimeline mürk, et ainus tema puudutusvõib inimese surmata. 14.Välimus lame, taime lehte meenutav lülistumata kohe. Enamasti väikesed, mõne millimeeri kuni 3 cm pikkused loomad. Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool
moodustamiseks. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teadlased on Euroopas avastanud mere toiduahela esimese astme mikroorganismide kestade ja toeste muutumist viimasel ajal. Kestade ja toeste nõrgenemine on tingitud vee lubjasisalduse vähenemisest. Vee lubjasisalduse vähenemine kahjustab ka nende organismide ellujäämisvõimalusi kui ka neid liike, kes mikroorganismidest toituvad. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teistest veeorganismidest suuremas ohus on korallid, selle organismirühma võime oma toest ehitada sõltub oluliselt vee lubjasisaldusest. Korallidest koosnevatest korallrahudes elab ligi kaks miljonit erinevat veeorganismide liiki saavad arengumaad veerandi oma kalasaagist. Peale veeorganismide kestade ja toeste nõrgenemisele mõjutab veekeskkonna hapestumine ka erinevaid hapnikku vajavaid liike, näiteks kalmaar. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010)
· võrgukujuline närvisüsteem pimedam, kus valgem kombitsad · liikumisvõimeline · suuava alapoolel kõrverakkudega · püüab toitu kõrverakkude · toituvad väikestest abil veeorganismidest · sigib pungumise ja · saagi püüdmiseks sugurakkude kaudu kasutavad kombitsate ja kevadest sügiseni pungub, suu ümber paiknevaid suguline paljunemine suusagaraid sügiseti · lahksugulised isendid USSID
sattunud, jäävad nad sinna püsima ning nende kogus suureneb pidevalt. Paljudest järvedest on leitud elavhõbedat, mis ladestub kalades. Kuna kala ei asu toiduahela tipus, on ta söögiks nii teistelegi loomadele. Kala sööv loom omastab ka elavhõbedat, mis omakorda ladestub organismis tuues kaasa kahjustusi ajurakkudes ja neerudes. Vees elavad organismid toodavad 70% hapniku. Kui maismaal olevaid taimi on hulgaliselt hävitatud, siis seda enam sõltub meie hingamine nendest veeorganismidest. Heitveega juhitakse merre umbes pool miljonit saasteainet, millest ühed on vetikatele surmavad, teised aga moodustavad veepinnal kile, mis ei lase hapnikku läbi.(Repossi: 31-33) 1.1. Sinivetikad Sinivetikad ehk tsüanobakterid esinevad peaaegu kõikjal meie elukeskkonnas, ka vees ja niiskes mullas. Vetikad põhjustavad vee lõhna- ja maitsemuutusi, umbes pooled neist vetikatest toodavad ka toksiine, mis on maksa- ja närvimürgid. Sinivetikate poolt toodetud
Vere ülesanne on hapniku ja toitainete viimine keha kõikidesse osadesse ning sealt süsihappegaasi ja jääkainete eemaldamine. Kalad on lahksugulised. Emaskala munasarjades valmivad munarakud ning isaskala seemnesarjades valmivad seemnerakud. Sigimisperioodil heidetakse muna- ja seemnerakud sobivas kohas vette. Vees toimub viljastamine. Areng on moondega. Munarakust areneb vastne, kes muutub hiljem maimuks. Esialgu toituvad kõikide kalaliikide maimud väikestest veeorganismidest, hiljem muutuvad siis röövkaladeks või lepiskaladeks, olenevalt oma liigist. Kalalaadsed loomad jaotatakse nelja suurde rühma, millest levinumad on sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Sõõrsuud on maduja kehaga ning suu asemele on arvukate sarvjate hammastega suulehter. Nad toituvad elusatest loomadest ja laipadest. Eestis elab jõesilm. Kõhrkalad on võrreldes luukaladega algelisema ehitusega. Nende toes moodustub kõhrest. Luukude kehas puudub ning nende hulka kuuluvad haid ja raid.
vee molekulide ja sestoniosakeste toimel. 2. Keemilised parameetrid Soolsus: ookeanivee soolsus on psiv (34-35, promilli), merevee soolsus on 25-50, riimveel 1-25, mageveel kuni 1. Hapnik: vette satub hapnik lahustumisel atmosfrist ja veetaimede fotosnteesil. Ssihappegaas (CO2): tekib veeorganismide hingamisel, lahustub atmosfrist vette ning vabaneb ssihappe sooladest. Vvelvesinik (H2S): moodustub vees bioloogilisel teel bakterite elutegevuse tagajrjel, H2S on enamikule veeorganismidest toksiline. - Lmmastik: esineb vees ammooniumioonina (NH4+), nitrit- ja nitraatioonina (N02 ja NO3-) Fosfor: fosfaadid (PO43-) meredes 0.001-0.1 mg/l, magevees ca 0.2 mg/l, ldfosfori kontsentratsioon 0.03-1.5 mg/l 3. Morfoloogilised parameetrid: sgavus, hoovused, sisse-ja vljavool 2. Keskkonnategurite vertikaalsed gradiendid veekogus Valgusgradient: lemist veekihti, kus valgustatus on suurem kui 1% pinnalelangevast, nimetatakse eufootiliseks kihiks. Selles veekihis toimub fotosntees.
annaabi.ee 
