Õhk Merlin-Hans Hiiekivi Õhus leiduvad põhigaasid ● 78% lämmastikku ● 20,9% hapnikku ● 0,93% argooni ● 0,0375% süsihappegaas Taimed ● Taimed kasutavad õhus leiduvat süsihappegaasi fotosünteeks ● Taimede rakud kasutavad hingamisel O2-e Õhuhapniku mõju taimedele Taimed hingavad hapnikku ja eritavad süsihappegaasi ● O2 puudusel: ● Pidurdub taime juurte kasv ● Väheneb taimede juurte veeneelamine, ● Mulda tekivad toksilised ained Õhk mullas ● Mulla ruumalast moodustab umbes 25% õhk ● „Kobedast“ ehk suhteliselt suure õhusisaldusega mullast omastavad taimed paremini toitaineid Mulla õhumahutavus Määratakse koos veemahutavusega, sõltub: ● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ● Mulla õhu tähtsus ● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga
kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps.
(taimed kätte ei saa) 3. liigniisked ajutiselt või pidurdatudtaime juurte kasv soojusneeldumisvõime, võib isegi a. konstitutsiooniline vesi pidevalt liigniisked b. hapniku puudusel väheneb juulikuus lumi maas olla. b. kristalisatsioonivesi Niiskusastme momendid: mullast veeneelamine taime juurte poolt · Liigniisketes 1. veeaur a. kuiv (taimede elu-tegevus soikub) muldades valitsevad anaeroobsed a. aktiivselt liikuv liigub b. värske või tahe c. hapniku puudusel hakkavad protsessid. Need mullad on halvasti kõrgema aururõhu suunas c
kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps.
lagunemisel tekkivad mitmesugused orgaanilised happed: C2H4 2. Õhustatuse mõju anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab mulla punakaspruun värvus. Hallikad-sinakad toonid näitavad õhuhapniku puudumist (muld vajab kuivendamist) 3. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: a. hapniku puudusel on pidurdatudtaime juurte kasv b. hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elu-tegevus soikub) c. hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min
mitmesugused orgaanilised happed: C2H4 2. Õhustatuse mõju anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab mulla punakaspruun värvus. Hallikad- sinakad toonid näitavad õhuhapniku puudumist (muld vajab kuivendamist) 3. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: a. hapniku puudusel on pidurdatudtaime juurte kasv b. hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elu-tegevus soikub) c. hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min
O2 sisaldus on keskmiselt 15-20%, kui langeb, siis mõjub see juurte kasvule negatiivselt. Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast
2 0.3% (0.5%). Kõige tundlikumad on idanevad seemned. Nende idanemine seiskub kui CO2 sisaldus mullaõhus tõuseb 1%-ni. Kõrgem CO2 kontsentratsioon surmab paljudel juhtudel taimede aktiivsed juured. Heintaimed on mulla suuremate CO2 kontsentratsioonide suhtes vastupidavamad kui teised põllukultuurid. Õhuhapniku mõju taimede elutegevusele: 1) O2 puudusel pidurdub taime juurte kasv, taim ei saa toitaineid kätte ja juur ei arene välja 2) O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine taimede juurte poolt (taimede elutegevus soikub) 3) O2 puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1) mulla struktuuri parandamine (liblikõielised, õigel ajal harimine, külvikordade vaheldumine jne) 2) mulla kooriku purustamine (niiske mulla intensiivsel kuivamisel, õhuvahetus seiskub) 3) mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine (orgaanilise aine juurdeviimine väetistena, liblikõieliste kasvatamine jne)
annaabi.ee 
