Summaarne kiirgus on loomulikult võrdeline selle pinna pindalaga. Summeerides sellised pinnad vahemikus , saame nn.positiivse faasi võimsuse. Täpselt samal moel, lähtudes punktidest, mille korral , leiame negatiivse faasi võimsuse. Nende vahe ongi kiirguse intensiivsus antud punktis. Samakalde interferents tekib, kui paralleelne kiirtekimp (päikesevalgus) langeb tasaparalleelsele plaadile (jääkiht veelombi pinnal). Siis näeme korraga kaht kiirt: ühte, mis peegeldub (jää)kihi ülemiselt ja teist, mis peegeldub alumiselt pinnalt. Kuna teise kiire tee on pikem, hilineb ta faasis võrra. Arvestades, et optiliselt tihedamas keskkonnas kasvab "optiline tee pikkus" korda ( on murdumisnäitaja), saame käiguvaheks Samakalde interferents.
..................................................................................................................... 55 LEMMIKLUULETUSED .................................................................................................... 56 JÄRJESTAMINE ............................................................................................................... 56 PEIDETUD AARDE JAHIL ................................................................................................ 57 VEELOMBI UURIMINE ..................................................................................................... 57 JUTUSTAMINE ................................................................................................................. 57 TORE SÕBER .................................................................................................................. 58 MÄNGUASJADE SORTEERIMINE .................................................................................. 58
q Miks on pääsukesel kõht valge ja saba kaheharuline? Aleks Kaskneem Pääsuke oli kogu ümbruskonnas tuntud kui hea pottsepp. Iga savist majake, mis ta tegi, pidas vastu mitu põlve. Kord jälle hakkas aida räästa all valmima uus pesa, vaja veel ainult udusulgedega vooderdada ja maja saab niisugune, et paremat ära tahagi. Pääsuke vaatas: suurest tööst kuub puha savipritsmetega määritud, vaja oleks seda õige pesta. Läks veelombi äärde, ajas kuue seljast ja küüris ning küüris. Saigi puhtaks. Pani siis kuue aiale kuivama. Ise pidas vahti. Ega tea, kes ta ilusat musta kuube endale võiks tahta. Vahetevahel katsus kuub juba üsna kuiv, natuke veel vajabki tahenemist. Äkki tuli kutsumata külaline. Aiale lendas harakas. Hakkas head juttu puhuma. Ütles tere ja küsis, kuidas sugulane pääsuke ka elab. Ja et mis ehitused ka parajasti käsil on? Ja palju maksab materjal
PEIDETUD AARDE JAHIL · Peida aeda kolm-neli asja. · Kinnita peidukohtade lähedale paelu või krepp-paberit, et "aardeid" oleks lihtsam leida. · Peida väikesi mänguasju lillelehtede alla, riputa neid puuokste külge, kinnita kiigelaua või kiigenööri külge. · Selgita lapsele, milliseid asju te otsite. · Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos "aarded" üles. VEELOMBI UURIMINE · Minge õue ja otsige üks veelomp. · Kui lomp on kõnniteel, joonista lombile kriidiga ring ümber. · Kui lomp on metsarajal, vea oksaga ring ümber lombi. · Jälgige, kuidas lomp pärast sadu kuivab. See võimaldab õpetliku vestluse teemal, mis veega JUTUSTAMINE · Räägi või laula lapsele tuttavat pala, kus korratakse fraase. · Laulge koos: "Teeme, teeme, mis me teeme? Teeme taignarullikese. Saame, saame, mis me saame
mis vastab objektiivi pindalale (objektilt vaadatuna) kus on objektiivi raadius ja objekti kaugus objektiivist. Optiline süsteem annab sellest kujutise pindalaga ning heledusega , kusjuures peab olema võrdne eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega 18. Samakalde interferents tekib, kui paralleelne kiirtekimp (päikesevalgus) langeb tasaparalleelsele plaadile (jääkiht veelombi pinnal). Siis näeme korraga kaht kiirt: ühte, mis peegeldub (jää)kihi ülemiselt ja teist, mis peegeldub alumiselt pinnalt. Kuna teise kiire tee on pikem, hilineb ta faasis võrra. Arvestades, et optiliselt tihedamas keskkonnas kasvab "optiline tee pikkus" korda ( on murdumisnäitaja), saame käiguvaheks Et murdumisseaduse järgi on , tuleb (pärast paari algebralist teisendust) Niisiis: kui , võimendavad kiired teineteist ning pind tundub heledana. Et
mis vastab objektiivi pindalale (objektilt vaadatuna) kus on objektiivi raadius ja objekti kaugus objektiivist. Optiline süsteem annab sellest kujutise pindalaga ning heledusega , kusjuures peab olema võrdne eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega 18. Samakalde interferents tekib, kui paralleelne kiirtekimp (päikesevalgus) langeb tasaparalleelsele plaadile (jääkiht veelombi pinnal). Siis näeme korraga kaht kiirt: ühte, mis peegeldub (jää)kihi ülemiselt ja teist, mis peegeldub alumiselt pinnalt. Kuna teise kiire tee on pikem, hilineb ta faasis võrra. Arvestades, et optiliselt tihedamas keskkonnas kasvab "optiline tee pikkus" korda ( on murdumisnäitaja), saame käiguvaheks Et murdumisseaduse järgi on , tuleb (pärast paari algebralist teisendust) Niisiis: kui , võimendavad kiired teineteist ning pind tundub heledana. Et