Veelinnud Helle-mari Ojasoo 9.klass Juhendaja: Age Kõiveer 03.11.2010 Sisukord Lk1. Tiitelleht Lk2. sisukord Lk3. Sissejuhatus Lk4 veelinnud Lk5. Toitumine Lk6. Suled Lk7. Pulmamäng Lk8. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma Sissejuhatus: Selle referaadi teema koostamisel võtsin aluseks veelinnud, neist täpsemalt olen kirjutanud siia referaati.Tuntuimad veelinnud nende pesitsemine ja paiknemine, ning palju muud.Olen kasutanud informatsiooni jaoks nii raamatuid kui ka internetti. VEELINNUD Järvede, jõgede ja märgalade läheduses, kus on palju toitu, elab hulgaliselt veelinde. Paljud sukelduvad toidu otsimiseks vette. Veelindude suled
valkjas ja alapool valkjas pruunide tähnidega. Ta tiivad on pikad ja laiad, aga saba lühike ja kiiljas. Merikotka elupaigad asuvad niisketes kuusesegametsades, rabamännikutes ning mereranniku hõredates metsades mitte kaugel veekogust. Arvukus: Vahepeal oli merikotkas Eestis väljasuremiseohus. sajandivahetusel oli meil neid umbes 30 haudepaari, 70ndetel aga vaid 9... 10. praegu arvatakse olevat 35... 40 paari. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigedest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebasid.Toitumisel on küllalt tähtsal kohal raibe, eriti aga randauhutud hülgekorjused. ladina keeles: Hakiaetus albicilla Küsimused: 1) Kus elavad peamiselt merikotkad? 2) Millest nad toituvad? 3) Millal hakkas merikotka arvukus tõusma? 4) Mis on tema üldpikkus?
EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts Kõrvukräts Händkakk Värbkakk Kassikakk Kodukakk Kassikakkude arvukus väheneb, on looduskaitse all, teda kutsutakse öökulliks, arvukus 2003.aastast alates on vähenenud kaks korda, sest toidulauad on väiksemad, on kolinud rannikualadele-toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120 kakku. ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Molekulaarne- biomolekulid(sahhariidid) 2)Organell- ribosoomid, kloroplastid 3)Rakk- neuron 4)Kude- lihaskude 5)Organ e elund- Süda 6)Organsüsteem e elundkond- hingamiselundkond 7)Organism- koer 8)Populatsioon- kased kaasikus 9)Liik- harilik jugapuu 10)Ökosüsteem- Variku mets 11)Biosfäär- kogu maailma elustik ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1)Liik: hunt 2)Perekond: Koer 3)Sugukond: Koerlased 4)Selts: Kiskjalised
Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. Loomastik: Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse,
Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. 4.Loomastik Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud
· Kuidas hingavad vees selgrootud? · Võrdle kalade ja veeimetajate hingamist. KALAD VEEIMETAJAD Millega hingavad? Kuidas hingavad? Kuikaua saavad veeall viibida? Kes? (too näiteid) Täienda skeemi KAHEPAIKSETE HINGAMINE KULLESTEL TÄISKASVANU TEL Ülesanded · Millised kohastumused on kaladel eluks vees? · Mille poolest erineb kormoran teistest veelindudest? · Kas saarmas liigub vees hästi? Mis seda võimaldab? ALLIKAD · Kõik pildid (v.a. Need, millel on autor märgitud) pärinevad Wikimedia Commonsist. · Teksti aluseks on Avita ,,Loodusõpetus 5.klassile" 2012 R. Kuresoo K. Jankovski. · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:J%C3%B5ev%C3%A4hk.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nepa_cinerea01.jpg · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nepa.cinerea.jpg · http://commons.wikimedia
On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti. Tõenäoliselt pesitseb siin ka kõrkja-roolind. Tüüpiline rohketoiteline järv, millel on head eeldused kalaspordiks ja ujumiseks, kuid ka teatav kalamajanduslik tähtsus. Ta on ka väärtuslik kani maastikuelemendina ja meeldiva puhkekohana. Oleks aga tarvilik järve endine veetase taastada, tõstes vett 0,7 m võrra. Sel juhul võib järvest piiratud ulatuses (kuni 0,3 m) võtta ka vihmutusvett.
suvised toitekülalised ja 61 liiki on läbirändajad Liigirikkaimad linnuseltsid on kurvitsalised (17 liiki), värvulised (15) ja hanelised (12). Ujuparte on järvel kuni 7 liiki, kuid arvukamalt pesitsevad ainult sinikaelpart ja rägapart Ainus Võrtsjärvel pesitsev röövlind on rooloorkull Viimase 30 aasta jooksul on Võrtsjärve linnustikus toimunud olulisi muutusi. Lisandunud on hulk uusi liike: veelindudest kormoran, kühmnokkluik, viupart ja hõbekajakas, värvulistest roo ritsiklind, sooroolind, roohabekas ja kukkurtihane. Kadumas on mitu lamminiitudele tüüpilist kurvitsaliiki, nagu tutkas, mustsaba vigle ja punajalgtilder Võrtsjärv on üks rahvusvaheliselt tähtsamaid ohustatud linnuliigi väikekoskla rändepeatuspaiku rändeteel, kevadeti peatub sel alal kuni 1000 ja sügiseti kuni 3500 isendit KAHEPAIKSED Kahepaiksetest on Võrtsjärves ja selle
Kasvuperiood on lühike: 50 - 60 päeva ja juunis, kui lumi on sulanud, puhkeb tundra kirkavärviliselt õide. Lühikese ajaga peavad taimed õitsema ja nende seemned valmima, sest peagi mattub taimestik taas lume alla ja jääb järgmist suve ootama. 6 TUNDRA LOOMAD Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele. Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad
taimeperekond tundras. Eestis kasvab neid 4 liiki, nad armastavad vesiseid kasvukohti. Oma "villase pea" järgi on nad saanud ka oma nimed: tupp-villpea, jänes-villpea jt. Tundrates elavad loomad Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele. Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad
Eestis on peale veelindude (pardid, kajakad, pütid, kosklad, lauk) ja kalade (haug, latikas, koger, tuulehaug, ahven, angerjas) leitud kotka toidulaualt sookurge, must-toonekurge, hüüpi, kõrvukrätsu ja mõningaid imetajaid. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigetest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebaseid. Toitumisel on küllalt tähtsal kohal raibe, eriti aga randauhutud hülgekorjused. Saagijaht. Merikotkaid võib näha passimas kõrgematel puudel või suurematel kividel nii rannikul kui ka järvede ääres. Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja üritab seda haarata. Alati see ei õnnestu. Noored linnud
lendavad, kui kaua kusagil peatuvad, kui kiiresti ja kõrgel lendavad jne. Juba see vähenegi on näidanud, et lindude ränne on veelgi müstilisem ja keerulisem nähtus, kui seni arvati. Eesti asub kahe suure rändetee Joonis 1. Sotimaal kogunevad ristumiskohas.1 Esimene toob meile suure hiiglaslikud kuldnokaparved. osa Venemaa tundrates peitsevatest ning arktilistest ranniku- ja veelindudest, teine Soomes jm põhja pool pesitsevad linnud. Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha miljoneid rändlinde sellised paigad on näiteks Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Sõrve säär Saaremaal. Lisaks on Eesti hästi säilinud loodusmaastik rändlindudele soodne paik peatumiseks ja puhkamiseks. Kuulsaim peatuspaik on kindlasti Matsalu rahvuspark. Suitsupääsukesed. Lindude peamised rändeteed. 1 Ristumiskoht - koht, kus midagi ristub
Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. · Mullastik Nõrgalt arenenud, sest igikelts ei lase sügaval mullal kujuneda ja taimestik ei anna ka küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, nii et mikroorganismid ei saa töödata. · Loomastik Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele. Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku
annaabi.ee 
