Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veeliiniga" - 8 õppematerjali

Laevateooria
9
doc

Laevateooria

) 5 Rise of floor Flooritõus 6 Flat of keel Horisontaalne kiil Joon. 2. Laeva mõõtmed 1.3. Laeva täidlustegurid Laeva veealuse osa kuju e. ujuvuskuju iseloomustavad järgmised dimensioonita suurused, nn. täidlustegurid, mis ligikaudselt iseloo- mustavad laeva. Tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust, püstuvust jt. meresõidu omadusi. Kasutatavamad tegurid on: ­ veeliinitasandi tegur CWP ­ veeliiniga piiratud tasandiosa pindala AWP suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B : AWP CWP = ; LB ­ keskkaaretasandi tegur CM ­ laeva põiklõike allpool veeliini oleva osa pindala keskkaare kohal AM suhe ristküliku

Merendus → Laevandus
81 allalaadimist
Laevakere kuju ja omadused
14
doc

Laevakere kuju ja omadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 4.8. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10).

Ehitus → Laevaehitus
187 allalaadimist
Laeva teooria
8
docx

Laeva teooria

süvissummaga oT= 1m. Võrdluseks koostada ka näites 5.2 toodud kolmnurkse praami metatsentri epüür süvissummaga oT = 1m . : laeva täidlustegurid Laeva veealuse osa kuju e ujuvuskuju iseloomustavad järgmised dimensioonita suurused , nn . täidlustegurid , mis ligikaudselt iseloomustavad kogu laeva. Nende tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust , püstuvust jt. Meresõiduomadusi. Kasutatavamad tegiritd on -veeliinitasandi tegur Cwp ­ laeva veeliiniga piiratud tasandiosa pindala Awp suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B Cwp = Awp/L korda B Joonis 4.7.1 -keskkaaretasandi tegur Cm ­ laeva põiklõike veealuseks jääva keskkaare kohal pindala Am suhe ristküliku pindalasse , mille küljed on B ja T Cm = Am / BkordaT Joonis 4.7.2 - Üldtäidlus e plokktegur Cb- laeva veealuse ruumala ehk mahulise veevälja- surve (tagurpidi kolmnurk) suhe risttahuks ruumalasse mille servad on L , B ja T.

Ehitus → Laevade ehitus
108 allalaadimist
laevade ehituse kordamisküsimused
25
docx

laevade ehituse kordamisküsimused

Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui kiilul on kiilu tõus (rake of keel), siis pikkus mõõdetakse paralleelselt veeliiniga. Molded beam - mõõdetuna laeva keskosas, maksimaalne teoreetiline laius Molded draft - mõõdetuna laeva keskosas baasjoonest suvise lastiliinini Molded depth - mõõdetuna baasjoonest ülemise tekipiimi kannani laeva keskosas • Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i.

Ehitus → Laevade ehitus
21 allalaadimist
Laevade ehitus eksam
34
docx

Laevade ehitus eksam

Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel b, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega.

Ehitus → Laevade ehitus
166 allalaadimist
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis- plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: külgvaateks - DT-le poollaiuseks - veeliini tasandile, kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10).

Ehitus → Laevaehitus
130 allalaadimist
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis-plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: · külgvaateks - DT-le · poollaiuseks - veeliini tasandile, · kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10).

Ehitus → Laevaehitus
286 allalaadimist
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis- plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: külgvaateks - DT-le poollaiuseks - veeliini tasandile, kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10).

Merendus → Laevandus
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun