Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP)
joon.1, mis on aluseks ujuvuse, püstuvuse ja uppumatuse arvutamisel, samuti laeva üldjooniste ning tema kere tööjooniste koostamisel. Laeva teoreetilised joonised on küllaltki väikestes mõõtkavades, tavaliselt 1:50 või 1:100. Neilt võetud mõõdud ei ole laevaosade valmistamiseks piisavalt täpsed. See probleem lahendatakse mõõtes poolplaani jooniselt igal veejoonel asetsevate punktide järgi poollaiused e. poolordinaadid kohtadest, kus veeliin lõikab kere teoreetilisel joonisel toodud kaari. Neid punkte nimetatakse plaasi (plaas e. vormipõrand on suur tasand, harilikult sellekohane saali põrand, kus joonestatakse laeva teoreetiline joonis mõõtkavas 1:1; 1:5 või 1:10 Mereleksikonist.) poolordinaatideks või inglise päraselt `ofsettideks' (Offsets). Seejärel koostatakse neist plaasi poolordinaatide tabel (Offset Table). See tabel on suure tähtsusega algarvutuste teostamisel, aga ka laevateooria õppetöös.
82. Laeva tüüp- Тип судна. 37. Vööris on pakk- в носу бак, 83. Kodusadam- порт приписки. 38. Ahtris on pupp- в корме юм. 84. Max. pikkus- максимальная длина. 39. Kapteni sild- капитанский мостик. 85. Laius- ширина. 40. Navigatsiooni sild- навигащионный 86. Kiirus- скорость. мостик. 87. Veeliin- ватерлиния. 41. Rooliruum- рулевая рубка. 88. Süvis- осадка. 42. Kaardiruum- штурманская рубка. 89. Vaba parras- свободный борт. 43. Raadioruum- Радиорубка. 90. Parda kõrgus- высота борта. 44. Laevapere- экипаж. 91. Kandevõime- грузоподъемность. 45. Meeskond- командa. 92. Kaal-bec, Масса.
11.2004. Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu. (Joon 4.3A) Diametraaltasand jagab laeva kaheks sümmeetriliseks paremaks ja vasakuks laeva- pooleks vaadatuna ahtri poolt vööri poole. Lõige veeliini tasandiga (Joon. 3C)näitab veeliini kuju. Eristame lastveeliini (LVL) ja konstruktiivset veeliini (KVL). LVL tekib täislastis laeva kere lõikumisel vee tasa- pinnaga. Enamikel juhtudel langevad LVL ja KVL ühte. Arvestuslik veeliin on laeva hetkeline veeliin miile jaoks antud hetkel tehakse arvutusi. 4.2. Laeva põhimõõtmed. (Joon. 4.4.) Joon. 4.4. Laeva pikkus - L. Lmax - maksimaalne pikkus, vööri ja ahtri äärmiste punktide vahekaugus. Lgab - suurim pikkus arvestades väljaulatuvaid osi. L - pikkus mööda KVL, teoreetiline pikkus laevakere paksust atvestamata. LLL (ka LPP) - loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus, (ka arvestuslik
// 1. ÜLESANNE: kirjutada järgnevatele inglisekeelsetele terminitele eestikeelne selgitus Näit: WATERLINE – veeliin ACT OF GOD – erakorraline katkestus nt maavärin või üleujutus ADDENDUM – lepingulisa, mis muudab algse lepingu tingimusi ADDRESS COMMISSION – aadressitasu, mida laevaomanikud maksavad ADVANCE FREIGHT – ettemakstud prahiraha AIR DRAFT – maksimaalne kõrgus veepinnast laeva kõrgeima punktini ALL TIME SAVED – kogu kokkuhoitud aeg ALONGSIDE – kai ääres, parda ääres ALTERNATE - üle ühe laadruumi
ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid Plimsolli kettast 540 mm vööri poole kantakse vertikaaljoon. Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel; W talvine veeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini alla; T troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see
märkima kõikidele laevadele (sh. ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid Plimsolli kettast 540 mm vööri poole kantakse vertikaaljoon. Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel; W talvine veeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini alla; T troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see
ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid Plimsolli kettast 540 mm vööri poole kantakse vertikaaljoon. Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel; W talvine veeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini alla; T troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see
- süvisenäit ahtriskaalal ahtriperpendikulaar TKM mean draught; 0.5*(TKF + TKA) m WL actual waterline - keskmine süvis tegelik veeliin 3. Igas antud lastimisstaadiumis on laev kergelt kreenis, trimmis ja pikipaindes. Skaalad, millelt võetakse süvisenäidud, asuvad küll perpendikulaaride lähedal, kuid mitte täpselt nende peal. Seepärast peab rakendama mitut parandust, et suhteline süvis kätte saada. Suhteline süvis võimaldab määrata laeva veealuse osa täismahu, mis korrutatuna sadamavee tihedusega annabki laeva tegeliku massveeväljasurve DISM. 4
lasta vaierit otse poolilt; Sõukruvi pöörlemise ajal anda ahtriotsi kaldale; Vabastada tross põõrlevalt kopalt; Töötada ilma kinnasteta, kiivrita ja spets jalatsiteta. • Paalisõlm, silmpleiss. • RSK-65 PILET 11 • Laevakere vigastuse kõrvaldamist abistavad leppemärgid. VEEKINDLAD VAHESEINAD KAARTE NUMBRID KAARED, MILLEDEL ASUVAD VEEKINDLAD VAHESEINAD AVAD LAEVAKORPUSES PARDAKIILUDE ASUKOHT VEELIIN • Radiosidevahendid hädasignaalide andmiseks laevas. Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks ei tohi kasutada. 1)Raadiotelegraafi teel antakse morse SOS; 2) Raadiotelefoni teel antakse hädasignaal sõnadega „Mayday“; 3) Tugevad paugud umbes 1 min. vaheaegade järel; 4) Rahvusvaheliste lippude signaal „NC“ mastis;
annaabi.ee 
