GAASI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - väga kõrge kütteväärtus ja saastab - taastumatu vähe e. tekib vähe põlemisjääke - torujuhtmetega kaasnevad terrorism - Sobib hästi soojuselektrijaamade ja santaas kütteks - gaasijuhe võib plahvatada - Ei vaja erilist puhastamist - veeldamine e. vedelaks muutmine on - Saab kergesti kätte kuna on üsna kallis ja ohtlik puuraugus surve all MAAPEALSED KAEVANDUSED EELISED PUUDUSED - lihtsam kaevandada - vaja on asulad evakueerida - lihtsam ligi pääseda(suurte - looduse hävimine(põllumajanduslik masinatega) maa, mets)
Arengu suunas suureneb maavara süsinikusisaldus ning väheneb tahke jäägi ehk tuha sisaldus. Kõige täielikumalt on söestunud antratsiit, seepärast on see eriti väärtuslik kütus(põleb suisuta, nõrga leegiga)Enamik kivisöemaardlaid on moodustunud karboni ehk kivisöe-, permi ja juura ajastul. Gaas Maagaasi saadakse maardlast, see suunatakse tarbijani mööda torustikku. Maagaasi hoidmine balloonis ei ole otstarbekas. Maagaasi veeldamine transpordiks on väga kulukas ja seda kasutatakse vaid meretranspordi korral pikkade vahemike läbimisel. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist (CH4).Vedelgaasi toodetakse toornaftast koos muude naftasaadustega (bensiin, diiselküte, kütteõli). Vedelgaasiks nimetatakse seda gaasi seepärast, et tema transportimine ja hoidmine toimub vedelal kujul. Vedelgaas on veelduv võrdlemisi madalal survel. Tänu veeldamisele mahub tsisterni või ballooni 200 korda rohkem gaasi, kui seal oleks
Kõige enam veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Sarnaselt naftaga on maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Ent maagaasi veeldamine ja transportimine on kulukas. Samas on torujuhtmeid pidi kõrgsurve all maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamjaolt ainult kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses ja koduses majapidamises. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaades on suurimad
•Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) Molekulidel on lõplikud mõõtmed •• Molekulide vahel esinevad tõmbe ja tõukejõud •• Suurtel rõhkudel ja väikesteltemperatuuridel saab gaasi •vedeldada Kui aine temperatuur on kõrgem kui Tkr, siis kondenseerumist ei toimu – pole võimalik vahet teha gaasilisel ja vedelal olekul § Tkr kõrgemal temperatuuril pole gaaside veeldamine kokkusurumise teel enam võimalik. •Ülekandenähtused gaasides 1. Soojusjuhtivusest (energia ülekanne) •• Konvektsioon (soojuse liikumine gaasi liikumisel) •• Läbi liitplaati (ainete kokkupuutel) •• Kiirgus (kontaktivaba soojusjuhtivus) •2. Difusioonist (massi ülekanne) •3. Sisehõõrdest (impulsi ülekanne) 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded
kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Kriitiline olek. Gaaside veeldamine. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. Soojusisolatsioon. Ülekandenähtused vedelikes. Ülekandenähtused tahketes kehades. Faasisiirded, erinevus agregaatoleku muutusest. Tahkumine ja sulamine. Rekristallisatsioon. Sublimatsioon ja härmatumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Keemine. 2 Soojusarvutused Keha siseenergia
....................................................................................................21 3.1.3. Difusioon gaasides..........................................................................................................21 3.1.4. Molekulide keskmine vaba tee pikkus gaasides.............................................................21 3.2. Gaaside kõrvalekaldumine ideaalsusest. Van der Waalsi võrrand..........................................21 3.3. Gaaside veeldamine. Joule'i-Thomsoni efekt.........................................................................24 3.4. Faasiüleminekud.....................................................................................................................24 3.5. Kristallid. Kristallilise oleku omadused..................................................................................26 3.6. Vedelikud. Kapilaarsus..........................................................................................
Entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. NERNSTI TEOREEM: Nernsti teoreem, tähendas, et absoluutse nulli lähedal on süsteemi entroopia kõigis võimalikes tasakaaluolekutes sama väärtusega. Termodünaamika kolmas seadus väidab, et absoluutsel nulltemperatuuril võrdub entroopia nulliga. 12. REAALNE GAAS JA TEMA ISOTERM. KÜLLASTUNUD AUR. KRIITILINE OLEK JA GASSIDE VEELDAMINE Reaalsed gaasid, millega igapäevaelus kokku puutume, erinevad ideaalsest gaasist selle poolest, et nende molekule ei käsitleta punktmassidega ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Reaalse gaasi võrrand: =m/MRT, kus p on gaasi rõhk, m-mass, M-molaarmass, V-ruumala, T-temp, R universaalne gaasikonstant. Van der Waalsi isoterm Küllastunud aur: aur, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Teatud
konstantsel temperatuuril on vedeliku ja gaasi faas tasakaalus, nim küllastunud auru rõhuks. Ruumala, vahemikus V1 V2, kuid rõhk jääb selles ruumalade vahemikus konstantseks. Vastavalt rõhule nim küllastunud auru rõhuks. Need rõhud on vedelikele iseloomulikud ja füüsikaliste konstantide tabelis. Kriitilisest olekust on kaks faasi, vedelik ja aur, omavahel tasakaalus. Vastavalt sellele, millest kõrgema temperatuuri puhul gaasi veeldamine pole enam võimalik. Reaalse gaasi kriitlilise oleku parameetreid P kr, Vkr, Tkr. 3 Pkr * Vkmkr = RTkr 8 3.1.14. Esimest ja teist liiki faasisiirded: Faasi mõiste kätkeb endas erinevaid agrekaatolekuid või kristallilisi modifikatsioone ühe ja sama aine piires. Faasisiirde puhul toimub muutus aine molekulide või aatomite paiknemise iseloomus. Tahkise soojendamisel hakkab selle
hangumispunkt on max 35 °C, üldine väävlisisaldus kuni 0,5%, veesisaldus aga kuni 0,03%. Kergkütte- õli alumine kütteväärtus on piirides 11,4...11,9 MWh/t. Kerget kütteõli imporditakse Eestisse Leedust, SRÜ riikidest ja Soomest. Küttegaas Maagaasi ehk looduslikku gaasi toodetakse gaasimaardlaist või nafta kõrvalsaadusena. Maagaas transporditakse tarbijateni torustike kaudu suure rõhu all (5,5...12,0 MPa). Eestisse imporditakse maagaasi Venemaalt. Teine moodus on gaasi veeldamine (LNG) ja siis transportimine spetsiaalsetes tankerites või tsisternides. Vedelgaas on naftakeemiatööstuse kõrvalprodukt. Naftakeemiatehasest toimetatakse vedelgaas hulgiostjateni tavaliselt raudteetsisternides. Hulgiostjatel on hoidlaga varustatud regionaalsed vedelgaasijaamad, kus toimub vedelgaasi hoidmine ja balloonidesse (21 kg) või autotsisternidesse laadimine. Eestisse imporditakse vedelgaasi Venemaalt või Leedust.
annaabi.ee 
