keskkonna säästmisele, Pinnavesi kogu vesi maapinna peal, sh rannikuvesi, va põhjavesi ja avameri. Pinnaveekogu ehk veekogu veega täidetud pinnavorm, seisva veega seisuveekogu või liikuva ja ajutise veega täidetud vooluveekogu, rannikuvesi. Pinnavee kirjeldamiseks vesikondade ja alamvesikondade veemajanduskavades esitatakse igas veemajanduskavas vastava vesikonna või alamvesikonna veekogumite nimestik ning veekogumite kaardid. 3. Veekogumi määramisel on veekogu või veekogu osa eristavateks ja olulisteks tingimusteks: 3.1 Pinnavee liik vooluveekogu (jõgi, oja, kraav), seisuveekogu (järv, veehoidla) või rannikuvesi; 3.2 Pinnavee tüüp pinnavee looduslik tüüp vastavalt Eestis määratud pinnavee tüpoloogiale Pinnavee kvaliteet · seisuveekogude olukord ja sellest sõltuv piirkonna puhkemajanduslik areng · oluline loomade joogiveena, taimedele kastmisveena ja ka veekogudele
Kokkuvõte meetmeprogrammist Meetmekava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Lisameetmed rakendatakse siis, kui õigusaktidega nõutud keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kõigile elanikele ohutu veekeskkonna ning veest sõltuvale elustikule soodsa seisundi tagamiseks. Elanikele nõuetekohase joogiveevarustuse tagamine on veemajanduskava oluline komponent. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tagada joogiveeallikate piisav kaitse. Veekogumite seisundit mõjutavate objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Punktkoormusallikatest tuleneva mõju kõrvaldamiseks on suure osakaaluga reovee puhastusseadmete ja sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Hajukoormuse osas tuleb põhitähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise ning turbatootmise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Otseselt vooluveekogude seisundi parandamisele on suunatud kalade rändeteede avamise meede
karr. Teise laialt leviva iseloomuliku karstivormi moodustavad avardunud kivimilõhed, mille ristumiskohtades võib tekkida suuremaid tühemeid ehk karstikoopaid, millest tihti hargnevad erinevad käigud. Käikude liitumisel kujunevad keerukad tunnelkoobaste süsteemid, mis on karsti arengu loomulikuks tulemiks. Koobaste liitumisel ja sobiva põhjakalde olemasolul hakkab vesi neis voolama ning moodustuvad salajõed. Kõrvuti voolavate salajõgedega pole välistatud ka mõnede seisvate veekogumite, tinglike salajärvikute olemasolu kusagil maapõues. (Karst Eestis, 2007) Moraavia karst Punkva jõe maa-alune jõgede süsteem kuivatab suure osa karstialast ja võtab enda alla rohkem kui 20 kilomeetrit koopasüsteeme (vt kaart 2). Kõiki ühenduskohti aga pole seni veel avastatud, kuigi need on kindlasti olemas. Vesi voolab alumisest, Punkva koopast välja mööda kuiva orgu (Pusty zleb) nii, et kaob mõnes kohas sajaks meetriks maa alla ja siis ilmub uuesti pinnale
moodustades ühes ringpiiris ühe terviku, ning mis on veemajanduse korraldamise põhiüksus; valgala – maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre; § 35 Pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärgid Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada. Pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuleb saavutada 2015. aasta 22. detsembriks. Pinnavee seisund on hea, kui nii pinnaveekogumi ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund on vähemalt hea. Põhjavee seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. eesmärkide saavutamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis: 1) pinnavee seisundi kaitseks vähendavad järk-järgult prioriteetsetest ainetest
Meetmekava elluviimisel tuleb jälgida, et kaitsmata põhjaveega alasid, olemasolevaid heas seisundis veekogusid ja olulisi vee-elustiku elu- ja sigimispaiku (sh ranniku-merd) mõjutavad/ohustavad objektid saaksid korrastatud esmajärjekorras. Samuti tuleb nii kiiresti kui võimalik tagada kogu alamvesikonna elanikkonnale ohutu joogivesi. Seega on väljatöötatud veemajanduskava põhirõhk maakonnas paiknevate reostusallikate korrastamisel, joogiveevarustusel ja veekogumite seisundi halvendamise ennetamisel.( 2 )( 3) 6.3. Saaremaa ja Hiiumaa sood ja nende areng. Saaremaal on 292 km² sood ja rabad ning see teeb 10% saare pinnast. Rabades kasvab turvas ja seal asuvad ka turbakaevandused. Hiiumaa keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. ( 2 )( 3 ) 12 7. Mullad ja taimestik 7.1
puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu algatamise kohta. Ta toonitas, et ,,kui raiemahud hakkavad ületama majandatavate metsade juurdekasvu, siis on metsaseadusse loodud mehhanism, mille alusel valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Samas Emajõe ja Peipsi seisund on halb, seepärast tuleb esmalt uurida -, millise puhastustaseme juures nende veekogumite seisund ei halveneks ning ka veemajanduskavas ettenähtud eesmärgid saaks täidetud. Alles seejärel saab analüüda, kas kavandatav tehnoloogia on antud piirkonnas rakendatav." (Riigikogu 2018) Sellest lähtuvalt, on nähtav, et ka riigi tasandil esmalt soovitakse veenduda, et plaanitud projekt mitte kahjustaks Eesti looduslikke väärtusi ning kultuuripärandit, enne seda, kui seda hakatakse ehitama. Seega ei ole üllatav, et valitsus ei ole langetanud otsust
annaabi.ee 
