jala). 3. Mitu jäädet väljub päeva jooksul kasutusest? · Munakoored, kohvipakk, jäätisekarp, sigaretipakk, saiakile, WC-paberi rull, kartulikoored · Sorteeritud on klaas-, plast- ja plekktaara ning lisaks on eraldi pappkarp kuhu kogunevad nö kuivad jäätmed ehk pakendid mis on puhtad ja haisema ei lähe ning ka vanapaber. Vesi 1. Kust ja millisest veekihist tuleb meie joogivesi? · Vesi tuleb kasutusse torude kaudu Tartu Veevärgi vahendusel 25-35 erinevast puurkaevust, mis pumpavad põhjavett neljast erinevast veekihist laias laastus 20-420 meetri sügavustes. · 1m³ vett maksab Tartu linnas 0,696 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine. Kui kallis on reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu?
Kodukeemia: Nõudepesuvahend 2. Otstarbekas oleks olnud loobuda poest ostetud veest, sest minu Tallinna kodu vesi maitseb väga hästi. 3. Minul väljas uuringupäeval kasutusest ainult 1 pakend veepudel, mille panin kodus taarakotti, mis igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need puhastatakse. Esimese asjana lastakse reovesi läbi võrede, et eemaldada veest suuremad jäätmed. Seejärel sadestatakse veest liiv ja setitakse välja muld. Siis algab bioloogiline puhastus, mille käigus lagundavad mikroorganismid biolagundava aine, toimub ka reovee õhustamine. Viimasena toimub reovee järelsetitus
Kasutusest väljub päeva jooksul 3 pakendit. 4. Mitu on eraldi sorditud ja kuidas? Eraldi sorteeritakse meil pandipakend, klaastaara mida saab uuesti kasutada (nt supipurgid), paber mis läheb tulealustuseks ning puhtad kilekotid hoitakse alles et uuesti poes käiguks, millegi hoidmiseks või prügikottidena tarbida. Sellel päeval läks eraldi sorteerimisse 2 karastusjoogipudelit, paberid, ajaleht, supipurk. Vesi 1. Kust ja võimaluse korral millisest veekihist tuleb Teie joogivesi? Palju maksab 1 m3 vett Teie tarbimiskohas? Vesi tuleb oma kaevust, põhjavesi, hetkel me pole veel linna veevõrku ühendatud. Kui me vee eest maksaksime siis see maksaks 13,73eurot/1 m3 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine? Kanalisatsioonimaks? Reoveed juhitakse linna kanalisatsioonivõrku, mida haldab Emajõe veevärk. Elva linnal on reovee puhastusjaam kuhu kogutakse kõik reovesi kokku.
juhul arvutada kogus ühe inimese kohta (jagate kogukulu inimeste arvuga). OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval tarbisite? 2. Kas mõnest olnuks otstarbekas loobuda, miks? (Põhjendate endale!) 3. Mitu jäädet (pakendit) väljub päeva jooksul kasutusest (läheb ära viskamiseks)? Mitu on eraldi sorditud ja kuidas? VESI 1. Kust ja võimaluse korral millisest veekihist tuleb Teie joogivesi? NB! Kraanist ei ole õige vastus! Palju maksab 1 m3 vett Teie tarbimiskohas (Tartus või vanemate juures)? 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine? Kui kallis on 1 m3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate? Teadmiseks: jooksev kraan kulutab 9 l vett minutis, ühe korraga kulub WC-s 11-20 l vett
Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa. Veeringe peamised elemendid sademed ja aurumine, sõltuvad otseselt ilmastikust. Inimene suudab põhjavee bilanssi ja veetaset lokaalselt muuta veehaaretega, kaevandustest ning karjääridest vee eemaldamisega ning maade kuivendamisega. Inimmõju lõppedes taastub põhjaveekogus mõne aastaga. Põhjaveevõtt veekihist alandab põhjaveetaset, mistõttu veehaarete ümber kujunevad veetaseme alanduslehtrid. Ulatuslikud alanduslehtrid on tekkinud KambriumiVendi veekihtide survelise vee kasutamisest Tallinnas ja KohtlaJärve tööstuspiirkonnas. Maapinnalähedase veekihi põhjavee kasutamisel tuleb arvestada võimaliku mõjuga ümbruskonna allikatele ja põhjaveest toituvate või põhjavee tasemest sõltuvatele elupaikadele
..17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted. 3.3.3 Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade jakruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2...4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vaba pinnalise veekihi vesi
puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks. Rohke veetootlikusega pinnastes on võimalik kasutada vee pumpamist läbi soojuspumbas oleva aurusti (avatud süsteem) ning siis tagasi maapinda (soovitavalt teise puurauku), kus vesi taas soojeneb ja tekib ringlus puurkaevude vahel. Puurkaevusüsteemi puurkaevud peavad olema ühe sügavused ja asuma samas veekihis. See hoiab ära erinevate veekihtide segunemist ja veehulkade vähenemist väljapumbatavast veekihist. Puurkaevusüsteemi negatiivseks küljeks on kindluse puudus maapinnas piisava veeringluse tekkimise osas. Põhjavee reostamise oht on minimaalne, kui täidetakse kõiki paigaldusnorme. Õigesti koostatud süsteemis on põhjavee reostus välistatud. Otseaurustumisega maasoojuspumbad Otseaurustumisega maasoojuspumpadeks nimetatakse soojuspumpasid, milles puudub külmakandja (etüleenglükool) tsirkulatsiooniring. Soojusenergia kantakse väliskeskkonnast üle otse külmaainele (külmaagens)
hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul. Vee kihistumine seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas. Termokliin- ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad, taimhõljum paljuneb väga kiiresti. Järvede gaasireziim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee
hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. vee kihistumine termokliin - e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. järvede gaasirežiim meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks valgustingimused.
homotermia. Aastane tsükkel: jääperiood, kevadise soojenemise I faas, homotermia, kevadise soonemise II faas, suvine stratifikatsioon, sügisese jahtumise I faas, homotermia, sügisese jahtumise II faas, pöördstratifikatsioon. Järvede juures on oluline teada veel sellist mõistet nagu termokliin. Termokliin on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti alumisest jahedast veekihist. Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3°C iga meetri kohta. VEE LIIKUMINE Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves. Vee liikumine järves ühtlustab vees lahustunud ainete sisaldust. Vee liikumisega läheb hapnik pinnakihtidest sügavamale ja järve põhjast tõusevad mineraalained üles. Nii saavad planktonvetikad neid kasutada. Järvevett aitab pindmiselt segada ka tuul. Suur vee seguneminvee ring- toimub Eesti järvedes kaks korda aastas, kevadel ja sügisel
toitaineid ei tule alt juurde. Esile tulevad sinikud, kes kasutavad gaasilist lämmastikku. Sügisene veekogu: päev lüheneb, päike vajub madalale, pindmised veekihid jahtuvad. Tuul segab veekogu läbi > alt tuuakse juurde toitaineid, mis toob kaasa sügisese fütoplanktoni kiire ajutise juurdekasvu (seda limiteerib valgus aga ka toitainete hulk) > toitained ammenduvad. Kujuneb välja nähtus, kus ülemisest veekihist allpool olevat veekihti nimetatakse nutrikliiniks ning moodustub nn pindmine klorofüllikiht. Fütoplanktoni suktsessioon Vanemates allikates ka kliimaks. Suktsessioone (ehk koosluste muundumist ajas) kontrollivad temperatuur, valguskiirgus ja ka kasvukiirus ning toitainete varud. Tihti ei aita ka sellest. Massilisele arengule paneb käe ette zooplankton, kes toitub fütoplanktonist. Õitseng on 1-2 liigi massiline paljunemine, mitte kõikide liikide.
Nohipalu, Mustjärv) Väikesed ja sügavad järved -vesi kihistub samuti temperatuuri järgi -kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25-30 kraadini, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 kraadi. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Termokliin e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. Järvetüübid Oligotroofne – vähetoiteline -toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev -reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline -leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv)
annaabi.ee 
