Eesti jõgede ja järvede seisund Koostas: ning selle muutumine viimase kahekümne aasta jooksul Vee tähtsus Eluks esmatähtis komponent Click to edit Master text styles tervele ökosüsteemile. Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes, Fourth level tootmises, Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus loo...
-tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud -tuumakatastroof tekitaks väga suuri kahjustusi Taastumatute energiaallikate kaevandamisel tehakse keskkonnale palju kahju (muutused põhjavees, maapinna deformatsioonid, aheraine) Taastuva energia kasutamine ei ole keskkonnale nii kurnav ja reostav, kuid nõuab siiski palju raha Energia säästmise võimalused: -tuled kustutada iga kord, kui ruumist väljuda -vältida liigset veekasutust -tavalised lülitid asendada valgusregulaatori või liikumisanduriga -äraoleku ajal hoida toas tavapärasest madalamat temperatuuri -päikesepaneelid
Taaskasutus Mis on taaskasutus? ● Taaskasutus on toomisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. ● Taaskasutus vähendab energia- ja veekasutust ning õhusaastet. ● Tänu ümbertöötlemisele väheneb jäätmete kogus. Mida ümbertöödeldakse? ● Materjale, mida annab kokku koguda, ümbertöödelda ning taas ringlusesse saata. Metalli taaskasutus ● Taaskasutus vähendab 60-95% energiat. ● Väheneb maakide kaevandamine ja nende rikastamine. ● Ümbertöötlemisel metall sulatatakse ning eksporditakse, saadud massist toodetakse uusi mitmesuguseid metallesemeid.
veehulgast, mida Põhja- Ameerika 4000 km³ vett kasutab maailma rahvastik inimene igal aastal tööstuses, põllumajanduses ja kodumajapidamistes. See tohutu veehulk ei sisalda veekasutust energeetikas, kaevandamisel ja puhkemajanduses http://www.worldmapper.org/display.php?selected=104 Elustiil kasutame vetton 55%muutunud: rohkem kui 25 aastat tagasi meie keskmine veekulu on 150 160 Vannivesi L päevas: Muu · Pesumasin Pesumasi
kasutamisele tuua kaasa olulisi muudatusi. Lõuna-Euroopa riikides, näiteks Kreekas, Itaalias, Portugalis, Küprosel, Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal on kuiva või poolkuiva kliima tõttu niisutamine hädavajalik. Nendes piirkondades kulub ligikaudu 80% põllumajanduses kasutatavast veest niisutamiseks. Niisutamiseks ei ole siiski vaja kasutada nii palju vett. Veejuhtimist põllule (põllule tarnitav võetud vee kogus) ja veekasutust põllul (põllukultuuri tegelikult kasutatav veekogus talle jaotatud kogu veehulgast) ongi juba tõhustatud ja sellest on saadud kasu kogu Euroopas. Näiteks Kreekas on tõhusamad veejuhtimis- ja jaotusvõrgud muutnud vee kasutamist varasemate niisutusmeetoditega võrreldes hinnanguliselt 95% tõhusamaks. Põllumajandussektoris tõhusamate niisutamistavade kasutamise ärgitamisel mängib poliitika üliolulist rolli. Näiteks varem ei nõudnud mõnede Euroopa riikide veehinnapoliitika
tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine, lepingud teiste riikidega, abifond Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära, vähendada reostust ning edendada säästvat veekasutust Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised kokkulepped, eriõigusaktid. Keskkonnavastutuse direktiiv sätestab:käitajasee kelle tegevuse tõttu on tekkinud keskkonnakahju või selle oht, vastutav ning peab võtma tarvitusele vajalikud heastamismeetmed ja kandma nende meetmetega seotud kulud. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/35/EÜkeskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise koht
Edasiseks kasutamiseks kõlbmatud plastikust kaubaalused paigutatakse eraldi virna, kust need veetakse minema jäätmekäitlusettevõtte poolt. Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Jäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet, tänu sellele paiskub atmosfääri vähem kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase. Samuti vähendab taaskasutus saasteainete heitkogust, mis muidu tekitaks sudu ja happevihma ning veekogude saastumist. Taaskasutus on efektiivne viis jäätmete vähendamiseks ning see on kolmas element reduce, reuse, recycle (vältimine, taaskasutamine, taaskasutamine) jäätmete ringluse hierarhias. Uutest
mõnes tööstusettevõttes, sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas, kasutatakse veevarustuses peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks.Et näha, kui säästlikult veevaru kasutatakse, võrreldakse ühe aasta jooksul veekogudest võetud veehulka pikaajalise aastakeskmise äravooluga, s.t arvutatakse välja veekasutuse indeks (%). Siinjuures arvestatakse elanike ja tootmise veekasutust ning kaevandustest ja karjääridest välja pumbatud vett, kuid välja jäetakse Narva elektrijaamade jahutusvesi, mida võetakse Narva jõest ja lastakse peale kasutamist samasse jõkke tagasi. Veekasutuse indeks Eestis on väike, see püsib alla nelja protsendi ja jääb alla kriitilise veevaru kasutuspiiri, mis on 20%. Kriitilist piiri ületavad 2005. a andmetel Euroopas üheksa riiki: Saksamaa, Küpros,
Arvutuslikult vähendab normaalse küttereziimiga hoone keskmise temperatuuri langetamine 1ºC võrra ööpäevast energiatarvet kuni 5%. (Jõks, K. 2001) Tuleks vähendada tarbitava vee hulka, kasutades vähem tehnovõrkude vett. Sellega vähendatakse veekulu ja pikas perspektiivis hoitakse kokku kulusid. Vanades koolimajades tuleks minna üle seadmetele, mis tarbivad vähem vett. Energiasäästu 13 ürituste raames peaks korraldama arukat veekasutust puudutavaid teabetunde. (Jõks, K. 2001) Koolides on väga tähtis õige valgustus. Valgustussüsteem peab tagama kõrgekvaliteedilise valguse ja olema samal ajal energiasäästlik. Hea valgustus tagab korralikud õppimis ja õpetamis võimalused. Valgustus peab tagama tahvlile kirjutatud materjali loetavuse. Ka peab olema koolipingis kirjutamiseks piisavalt valgust. Näiteks, kui valgus langeb valelt poolt
tegelikele vajadustele vastava töö. Arvutuslikult vähendab normaalse küttereziimiga hoone keskmise temperatuuri langetamine 1ºC võrra ööpäevast energiatarvet kuni 5%. (Jõks, K. 2001) Tuleks vähendada tarbitava vee hulka, kasutades vähem tehnovõrkude vett. Sellega vähendatakse veekulu ja pikas perspektiivis hoitakse kokku kulusid. Vanades koolimajades tuleks minna üle seadmetele, mis tarbivad vähem vett. Energiasäästu ürituste raames peaks korraldama arukat veekasutust puudutavaid teabetunde. (Jõks, K. 2001) Koolides on väga tähtis õige valgustus. Valgustussüsteem peab tagama kõrgekvaliteedilise valguse ja olema samal ajal energiasäästlik. Hea valgustus tagab korralikud õppimis ja õpetamis võimalused. Valgustus peab tagama tahvlile kirjutatud materjali loetavuse. Ka peab olema koolipingis kirjutamiseks piisavalt valgust. Näiteks, kui valgus langeb valelt poolt
odava loodusvaraga. Kui tarbevesi tuleb elamu omast kaevust ja ei läbi veeettevõtte arvestit, siis otsese rahalise kulu mõttes me hetkelist väljaminekut ei tunneta. Kasutades üldkasutatava veevarustussüsteemi vett, leiab aset veekulu täpne arvestamine ja kuluartikli suurus on otseselt seotud kasutatud vee hulgaga. Iga päevaga jõuab inimkond lähemale arusaamisele, et kõiki meie loodusvarasid on piiratud koguses sealhulgas ka magedat joogivett. Asume üheskoos jälgima veekasutust oma kodudes ja sellega kaasnevaid kulutusi. Veearvestid korterites või eramutes lubavad piisava täpsusega hinnata meie harjumusi veega ümberkäimisel. Lugedes sagedamini veearvesti skaala näite, võime saada pildi oma pere veekulust saunaõhtul, pesupäeval või ka igapäevaselt, kulust hügieenilisteks ja elukondlikeks vajadusteks. Veekasutuse graafiline kulg