kapillaartõusu piirväärtuseks. 23. Mida loetakse gravitatsiooniliseks veeks? Gravitatsioonivesi (nimetatakse ka tilkveeks) liigub maakoores edasi raskusjõu arvel ja allub hüdrostaatilisele survele. 1. Milliseid kivimite omadusi loetakse hüdrogeoloogilisteks? Veejuhtivus ja veepidavus, poorsus 2. Millised kivimid ja setted võivad muutuda teatud tingimustel voolavateks? Savi ja liiv 3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel? Vettpidavad kivimid ja vettjuhtivad kivimid 4. Millest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand? pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7. Miks määratakse kivimite ja setete terastikulist koostist
kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli asjaolu, et
Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase veejuhtivuse haarab kõiki probleeme, mis on seotud ehitiste toetamisega pinnasele näiteks pinnaseveest eralduvad soolad, kaltsiumi- või magneesiumikarbonaat, teadmine oluline: pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, (vundamendid), pinnase toetamisega (tugiseinad, sulundseinad), pinnasest või amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad pinnasele anda suure veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase keemilise
kui pool tiigi taimestikust või põhjasettest. o Hooldustöid tuleks teha hilissuvel või sügisel. Sellega häiritakse elustikku kõige vähem. Näiteks ei võeta ära erinevate liikide harjumuspärast toidulauda. o Puittaimestiku eemaldamise ajaks tuleks valida hilistalv. Sellega säilitatakse lindudele oluline toidulaud – seemned ja marjad. 12 NÕUANNE - pinnase veejuhtivuse analüüs - põhja vettpidavaks muutmise soovitused - tiigi ja märgala kavandamine - taimede valik Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus J. V. Jannseni 4, 51005 Tartu Tel. 07 422 051, faks 07 422 746 Tekst: Tõnu Mauring Illustratsioonid: Marek Strandberg Trükise koostamisel on kasutatud Põhja-Iirimaa põllumajanduse keskkonnaprogrammi materjale Trükise väljaandmist rahastas Põllumajandusministeerium
Kui liiv tiheneb praktiliselt samaaegselt koormuse asetamisega, siis veeküllastatud savi tihenemine võtab aega kümneid minuteid või isegi tunde. Tihenemise kiirusest oleneb koormusastme kestus. Koormust tuleb hoida kuni vajumine on praktiliselt lõppenud. Savi pikaajalise deformeerumise põhjuseks on peamiselt tema väike veejuhtivus. Tihenemiseks peab pooride maht vähenema. Kui poorid on veega täidetud, peab järelikult vesi sealt välja voolama. Väikese veejuhtivuse puhul kulub selleks aga palju aega. 15. Kompressiooni katse. Plaadi katse. Tihenemisseadus. Eri tihedusega liivad. Tihenemisseadus / Hooke'i seaduse kohaselt on deformatsioon võrdeline jõuga ning pike pikkepingega. Seadus on aluseks deformatsioonide arvutamisel. Ehitise vundamendi all saab pinnas vähemal või suuremal määral külgsuunas laieneda. Ühtlaselt koormatud väga laiade vundamentide keskosa all on pinnas siiski ligikaudu kompressiooniolukorras
kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli
voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus vt = v(1 + e)/e. Pinnase veejuhtivust on vaja teada rea praktiliste ülesannete lahendamisel. Siia kuuluvad pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase keemilise tugevdamise meetodi valik aga ka vundamendi vajumise ajalise kulgemise prognoosimine eeldab veejuhtivuse suuruse teadmist. Filtratsioonimooduli määramiseks kasutatakse laboratoors eid teime, välikatseid vi empiirilisi seoseid teiste, lihtsamini määratavate pinnase omaduste näitarvude vahel. 9. Kapillaarnähud pinnases. Vee külmumine pinnases. Kapillaarsus on füüsikast tuntud vedaliku omadus tõusta peentes torudes vi piludes pindpinevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. Seda muidugi juhul kui vedelik märgab anuma seinu. Vastasel juhul veepind alaneb
Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes. Lõimisanalüüsi tulemused esitatakse graafikutena või tabelites. Mõisted: sõelkõveralt osakeste läbimõõdud. d10 - efektiivdiameeter; d60 Lôimistegur U = d60/d10, kui U > 6 ebaühtlased pinnased; kui väiksem siis ühtlane pinnas Sõelanalüüsi andmete kasutamine: 1. Pinnase kirjeldus 2. Veejuhtivuse hindamine, sufosiooniohu hindamine 3. Filtri valik 4. Toru ummistumise hindamine Näiteks, kui: Siis pinnaseosakesed ei lähe dreenitoru avast (S pilu laius; D augu läbimõõt) läbi. 2)Pinnase mehaanilised ja hüdrofüüsikalised omadused (mahumass, poorsus, niiskus, veejuhtivus) Eritihedus e. tahke faasi tihedus on pinnaseskeleti moodustavate osakeste massi suhe nende osakeste mahtu (pooride mahuta). Eestis tavaliselt 2,6...2,8 gr/cm3, rakendusuuringutes määratakse harva,
annaabi.ee 
