esiajaloolistest aegadest peale. Veenuse pöörlemine on mõnevõrraebaharilik, kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Veenust on peetud mõnikord Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased,sest Veenus on ainultnatuke väiksem kui Maa.Veenusel on üsna sageli ka maavärinad. Veenuse aasta kestab 225 ööpäeva. Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi. Temperatuur on Veenuse pinnal 480 kraadi. Arvatavasti olid Veenusel kunagi suured veehulgad nagu Maal, kuid need keesid ära. Praegu on ta üsna kuiv. Maad oleks tabanud sama saatus, kui ta oleks ainult natuke Päikesele lähemal. Veenus on nii hele (heledam on ainult Päike ja Kuu),et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Kalamaja Põhikool Eliise Soolepp
Jupiter Gravitatsioon: 24.79 m/s² 2.528 g Aastaajad: Puuduvad Päeva pikkus: ~10h Temp: -140 kuni -85 K Atmosfäär: Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli: Olemas, päikesesüsteemi planeetide tugevaim Pind: Gaasiline 90% vesinikku ja 10% heeliumit Kaaslased: 63 - suurimad on Io, Europa, Ganymede ja Callisto Vesi: Väikesed veehulgad atmosfääri ülemistes kihtides Saturn Gravitatsioon: 10.44 m/s² 1.065 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 10h 32min Temp: Kesk. temp on -180 C Atmosfäär: Vesinik 96%, heelium 3% Magnetväli: Olemas Pind: Gaasiline Kaaslased: Vähemalt 62 Vesi: Alumiste kihtide pilved võivad koosneda veest Uraan Gravitatsioon: 8.69 m/s² 0.886 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 17h 8min Temp: Keskmine pinnatemperatuur -220 ºC
Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus ) Vesi On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine ning Veenuse suured veehulgad nagu Maal keesid ära. Praegu on Veenu üsna kuiv. Maad oleks tabanud sama saatus, kui ta oleks ainult natukene Päikesele lähemal. Uurides seda, miks põhiliselt sarnane Veenus osutus nii erinevaks, võime me saada palju teadmisi Maa kohta. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus, http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html ) 6 Elu Veenusel
varasemast ajast. Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Mitme kilomeetri paksused pilvekihid varjavad täielikult meie vaate Veenuse pinnale. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab temperatuuri umbes 400 kraadilt 740 kraadile, mis on isegi kuumem kui Merkuuri oma, hoolimata sellest, et ta on paeaegu kaks korda Päikesest kaugemal. Arvatavasti olid Veenusel kunagi suured veehulgad nagu Maal, kuid need aurustusid. Näib, et väiksemad meteoriidid põlevad enne pinnale jõudmist Veenuse tihedas atmosfääris ära. Kraatrid Veenusel paistavad asuvat kobaras, mis näitab, et suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks. Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris.
Vee ainevahetus: Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase töörežiimi juures 2,2..2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga 1,9...2,4 ja endogeense veena (tekib rasvade oksüdatsioonil) 0,3...0,4 liitrit. Vett antakse ära uriiniga 1,4...1,5, higiga 0,4...0,7, väljahingatud õhuga 0,3...0,4 ja väljaheitega 0,1..0,2 liitrit. Saadud ja eritatud veehulgad peavad olema võrdsed. mineraalainete ainevahetus: Saadakse toidust ja veest. AINE PEAMISED ÜLESANDED KUS LEIDUB DEFITSIIDI SÜMPTOMID Ca Luude ja hammaste koostises, Piim, Tetaania osaleb närvisüsteemi piimasaadused, reaktsioonides, sisaldub juurvili, rohelised
ja jõgesid, ning osa säilib igilume ja jää kujul mäestikes. Pinnasesse imbunud ja seal teatud sügavusse kogunenud sademe-ja pinnasevesi hakkab sooritama ringkäiku maa sees. Kõigepealt imbub sademevesi allapoole läbi pealmise poorse liivakihi ja peeneteralise vett juhtiva materjali. Kui piirkond on väga kuiva pinnasega, liigub osa vett taimejuurte kaudu üles tagasi. Tavalises pinnases valguvad veehulgad üha sügavamale, kuni jõuavad vett pidava kivimikihini. Kui kivimiosakesed on suured, on ka nende vaheruumid suured ja kivimite vahel liikuv vesi valgub sealt läbi, väiksemate kivimiosakeste vahed on aga väiksemad ja need peavad veeosakesed kinni. Kruus, veeris ja liiv lasevad vee läbi kergesti, peeneteralised löss ja savi, tihedad lõhedeta tard- ja moondekivimid aga peavad vee kinni. Vee liikumise kiirus sõltub ka kivimite poorsusest
Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna külmub metsaalune muld tunduvalt vähem ja sulab kevadel kiiremini kui metsata alal. Tüvede ümbert sulab tüvede soojuskiirguse tõttu lumi ja maapind juba enne üldist lume sulamist, seega saab lumevesi kergesti mulda imbuda. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemaid osakesi ja mullas olevaid mineraalaineid, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Suured veehulgad uuristavad mulda uhtevagusid. Reljeefi kõrgematelt osadelt kandub seetõttu mulda ära, mille tagajärjel kujunevad väheviljakad erodeerunud mullad. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse. Seda ära hoida aitab kõige paremini mets. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud.
annaabi.ee 
