aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960. aastal asus kühmnokk-luik pesitsema Käina lahel ja 1961. aastal Matsalu lahel. Alates 1969. aastast on kühmnokk-luik Lääne-Eestis pesitsenud pidevalt ning asustanud üha uusi veekogusid. 1972. aastal pesitses Eestis juba 60 haudepaari, neist enamik Saaremaa lõunarannikul, Käina ja Matsalu lahel, ilmselt erandlikult ka Narva veehoidlal 1971. aastal. Kaks aastat hiljem kasvatasid luiged oma järglasi ka Soome lahe rannikul Kolga lahes. 1983. a. andmetel oli Eestis siis 390 paari kühmnokk-luiki. Juurdekasv on keskmiselt 25% aastas. Arvukus suureneb aasta-aastalt. Luik pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia- ja Musta mere äärsetel aladel. Viimase paarikümne aastaga on tema levik märgatavalt suurenenud. Oma mõju on selles ka inimesel - kühmnokk-luike peetakse tema dekoratiivsuse tõttu tiikidel sageli ilulinnuna ja
nakkevõrguga, ühe kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga, ühe liiviga, ühe kuuritsaga, kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühte piirkonda kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart §132. Kaluri kalapüügiluba (1) Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba lestapüügiks annab õiguse lesta püüda merel, sõltumata mere sügavusest. (2) Kalur käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala kutselise kalapüügi vahenditega. Kaluri poolt kalapüügile kaasavõetavate isikute arv ei ole piiratud. (3) Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale. Kui
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused: Piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd. Ranna ja kalda piiranguvöönd: Laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; 3) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: lageraie, reoveesette laotamine,
märkide kohal. Märkide vahekaugus (tavaliselt toimel. Vooluhulga määr tiivikuga mõõdetud vooluhulgast. Mõõteülevoolud ja -rennid 0,5 või lm) sõltub jõe laiusest. Suurel kiirusjaotuse kaudu: Jõgedes ja ojades määr tehakse metallist, betoonist, puidust või plastist. veekogul (järvel, veehoidlal, laial jõel) mõõd vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse Veetaset ülalpool kitsendust mõõdetakse sügavused kajaloega, kusjuures laeva asukoht kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul külgseina taguses renniga ühendatud kaevus määratakse raadiogeodeetiliste riistadega. ristprofiil (lävend), mis oleks võimalikult otse latilt või registreeritakse mitmesuguste
likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.19 3. VEEHOID Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 m; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 m; · linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 m; · üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 m; · kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 m. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja
liikide isendite ümberasustamisel jms. tegevuste puhul. Kehtivus: konkreetse tehingu sooritamiseks kuluv aeg, mida võib arvestada ka päevades. Keskkonnaalased kitsendused: nt ranna- ja kalda piiranguvöönd ( Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine;
kohaselt kasutatav maismaavöönd. LM, Peipsi, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsu kaldaid nim rannaks. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilit, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna või kalda piiranguvöönd: laius LM ja suuremate järvede rannal 200m; üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 m; kuni 10 ha suurusel & kuni 25 km2 suuruse valgalaga: 50 m. Seal asuvatel metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaigad, jäätmetöötlus, maavara kaevandamine, sõidukiga sõitmine
annaabi.ee 
