selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda. Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks
13. Kus on Eestis põhjavee survekõrgus (piesomeetriline tase) kõige suurem? kõrgustike alal (Pandivere kõrgustik) 14. Kus asub Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi peamine toiteala? Pandivere kõrgustik 15. Millised on Ida-Virumaa kõige suuremad probleemid veevarustuses? Maavarade kaevandamise mõju. põhjavee moodustumine kaevandatud aladel, võimalik merevee sissevool veehaarde suunal, põhjavee varu kasutamisel seotud probleemid piiriäärsetel aladel. 16. Miks Pärnu linna hajutatud veehaardes rea puuraukude põhjavesi ei vasta joogivee nõuetele? Kõrgendatud H2S (0,5-4,58 mg/l) ja B(0,43-0,48 mg/l) Lubatud on vastavalt 0,05 mg/l ja 0,3 mg/l 17. Mis viitab reostusele Kvaternaari veekompleksis Tartus? Kõrge NO3- sisaldus 18. Kui palju pumbatakse välja vett Eesti põlevkivi kaevandustest ja karjääridest ööpäevas? Ministeeriumi väitel pumbatakse ööpäevas välja 600 tuhat kuupmeetrit vett, mida on väga palju ja tuleb piirata.? (http://uudised.err
aluseid; 17) mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; 18) põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri aastas; 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
veeväljasurvega aluseid; 17) mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; 18) põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri aastas; 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; 18) põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine;
uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; [RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010] 18) põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
17) mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; 18) põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
veeväljasurvega aluseid; 17) mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; 18) põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri aastas; 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
annaabi.ee 
