Millised energiaallikad on keskkonna sõbralikud? Tänapäeval enamus elektrit saadakse tuumadelõhestamisest (Tuumaenergia) ja ka naftast. Vähesel määral kasutatakse ka põlevkivi, mis on eesti peamine energiaallikas. Kõik need energiaallikad tekitavad saastet, kuid kasutatakse neid ,sest need on odavad ja annavad rohkem energiat kui keskkonna sõbralikud. Siiski võimaldab tänapäeva tehnoloogia kasutada tuule, päikese ja veeenergiat. Päikeseenergiat on võimalik kasutada tänu päikesepaneedile. Päikesepaneedil neelavad päikesekiirgust ja muundavad selle elektriks, mida kasutame tänapäeval kodudes. Päikesepaneelid on suhteliselt odavad ja tänapäeval kasutame neid kalkulaatorites, elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades. Siiski toodavad nad vähe elektrit ja eestis nad kasutusel ei ole. Energiat tuulest toodavad tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiiviku pöörlema ja tiiviku võll paneb
kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks. Näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod. Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. See on teadlaste tulevikumaa.
nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid.Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära.Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks.Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda
HÜDROENERGIA JA SELLE VÕIMALUSED EESTIS Jane Leppmets 9.C Töö eesmärk: Teada saada: Mis on hüdroenegia Hüdroenergiast maailmas Hüdroenergiast Eestis Plussid ning miinused Hüdroenergiaks nimetatakse veeenergiat. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Veeenergia kasutamise plussid Vesi on taastuv loodusvara Tootmine ei raiska ressursse Hüdroelektrijaamad on töökindlad ning pika tööeaga Veeenergia kasutamise miinused Võivad tekkida üleujutused Hüdroelektrijaama rajamine on kulukas Raskendab kalade liikumist Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid(HEJ), kuid muu
Tammid aga takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Veehoidlatest on ka muud kasu: veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutamiseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Kui odavat veeenergiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA's ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paraguay piiril. Veeenergiat kasuatatakse laialdaselt veel Hiinas, Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal.
maid. P: Asub Eestimaa nurgas, vähe vabrikuid ja tehaseid, jahe kliima. 2. Arutlege Eestis paiknevate "energeetikakeskuste" teemal. On need kuhugi koondunud või kas erinevates piirkondades on energia kättesaadavus, hind, kvaliteet erinev ja miks. Suuremad energeetikakeskused on koondunud IdaVirumaale. Tänu sealsetele põlevkivi kaevandustele, toodetakse põlevkivist suur osa Eesti kodumaist energiat. Lisaks põlevkivile, toodetakse Eestis ka tuule(tuulegeneraatorid) ja veeenergiat(Narva hüdroelektrijaam), kuid seda vähesemal määral. Lisaks hüdroelektrijaamale on Narvas ka Eesti Elektrijaam, mis on Eesti suurim ning Balti regiooni üks tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Eestile pakub energiateenuseid ainsana Eesti Energia. Hetkel on Eesti Energia monopol, mis kontrollib energia hinda turul. Alates 1. jaanuarist 2013 ostab terve Eesti elektrienergiat avatud turult. Avatud turg tähendab, et elektriklientidel on võimalus valida endale meelepäraseim
kirjutades inimene mõtleb mida kirjutada selleks kulub energiat ja pastaka liigutamiseks ka. Inimene tunneb ennast tavaliselt halvasti ja väsinuna siis kui tal on energia puudus ja selle jaoks võtavad inimesed vitamiine. Talvel on neid eriti vaja, sest suvel võid sa vitamiine leida erinetavatest puuviljadest ja rohelistest salatitest, aga talvel on neid päris raske leida ja siis söödakse vitamiine tabletidena. Inimene kasutab erinevaid energiaid: Tuuleenrgiat Päikeseenergiat Veeenergiat Jne Ma usun et ilma energiata poleks elu. Triin Lanno
värvid jne) valmistamisel. Suurim maagaasi leiukoht Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaal . Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas. Seal leidub umbes 1013 m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom. Lõpetuseks Et säilitada veidi naftat hädavajalikeks asjades, peab otsima alternatiive nagu elektrimootorid, vesinikmootorid ja kasutama tuule- ja veeenergiat. Inimene peab avastama midagi uut. Meie põlvkonna otsustest sõltub kogu maailma elu tuhandete aastate pärast.
harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. Põllukultuuride kasvatamisekssobivaid maid leidub vähe. Napib päikesepaistet ning soojust. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on ajast aega olnud metsandus, jahindus ja kalandus ning ka loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu. Odavat veeenergiat kasutavad värvilise metallurgia ning paberi- ja tselluloositootmise ettevõtted. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. KOKKUVÕTE Okaspuud tekkisid ligi 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist . Okasmetsad kannatavad talvekülma ja tulevad toime vähese niiskusega. Loomastik on seal suhteliselt liigivaene, sest okasmetsast on raske endale toitu leida. . KASUTATUD KIRJANDUS: *Õpilase entsüklopeedia
tammid häirivad kalade liikumist, tammi ehitamine üldjuhul kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgedee veerežiimis 4. Kolem kuru hüdroelektrijaam tasub end ära kuna pärast tammi valmimist on vee-energia odav ja keskkonnasõbralik 5. Lõuna- Ammeerika riikide vee-energia tarbimine on suur kuna seal on piisa seal on piisavalt selliseid jõgesi kuhu hüdroelektrijaamu rajada ja riik on piisavalt rikas et seda teha 6. Kui odavat veeenergiat on palju saab niimodi seda kasutada energiamahukate toodete valmistamiseks nt. Alumiinium, mõned rauasulamid, ja kemikaalid seetõttu on elektri eksportijatena kaudselt tulnud ka mõned arengumaad 7. Aafrikas vähe ehitatud kuna see on kallisning nende majandusolukord on kehv ja looduslikud tingimused sellised ja nad ei vaja sellisel kogusel elektri energiat nagu näiteks meie. Tuumaenergia
veejõujaamu on maailmas rajatud juba sajandeid. Alguses kasutati vesirattaid mehaaniliste tööde tegemiseks, näiteks vilja jahvatamiseks. Esimene veeturbiin leiutati Prantsusmaal 1827. aastal. 19. sajandi lõpuks olid Euroopas peaaegu kõikide looduslike koskede asemel hüdrojõujaamad. Tänapäevaks on kõik suuremad veejõujaamad juba valminud ja looduslikke tingimusi uute jaoks maailmas ei leidu, kuid nüüd on huvi koondatud väikeste veejõujaamade arendamisele. Kõige rohkem veeenergiat toodeti 2000. aastal Euroopas, seejärel Hiinas ja Põhja- Ameerikas." [2: 9] ,,Hüdroenergia on energia liik, kus energia vabaneb raskusjõu toimel- vabal langemisel. Hüdroenergiat saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks vesiveskites) ja elektrienergiaks (hüdroelektrijaamas). Maailma teoreetiline hüdroenergiabaas on neli korda suurem kui praegu kasutusel olevad ressursid. Enamik reaalsest hüdroenergia potentsiaalist asub Aasia ja Aafrika
puhkemajandse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamistest. Arengumaades on see aga sageli ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada. Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasoli, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat veeenergiat on palju, nt. Alumiiniumi,mõnede rauasulmaite ja kemikaalide tootmiseks. Selliseid kaupu valmistades ja eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt, nende toodete ,,koosseisus". Niimoodi on elektri eksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra ja Island ja mitmed arengumaad. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljanduku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsam
sulatamiseks koksi. See oli odavam ja efektiivsem kui vana meetod, kus kasutati puusütt. Rajati uusi söekaevandusi, et hankida sütt ja koksi. Aurujõu ja odava raua kättesaadavuse levikuga pandi aluse ka inimtööjõudu kokku hoidvate masinate valmistamisele. Kõige dramaatilisemas vormis avaldus see puuvillatööstuses, kus üksteise järele tehti mitu leiutist, mis muutis kogu tootmisprotsessi , alates ketramisest ja lõpetades kudumisega. Villatööstus kasutas peamiselt veeenergiat. 1760. aasta paiku, töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks 5 neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul
Kõigi ressursside kooskasutus 53% 7% 4% 4% 2% 2% Joonis 5 Taastuvenergia ressursside pooldamine küsitluses osalenute hulgas protsentuaalselt (autor). 24 vastanut pooldas kõigi ressursside kooskasutust, 12 päikeseenergiat, 3 tuuleenergiat, 2 hüdro- ehk veeenergiat, geotermaalenergiat samuti 2 ning võrdselt 1 pooldas biokütust ja tuumaenergiat. Huvitav on päikeseenergia suur osakaal, sest tihti arvatakse, et Eestis ei oleks võimalik päikeseenergiat kasutada, kuna siin ei paista päikest piisavalt. Eestis on päikeseenergia kasutatav peamiselt vahemikus märtsist kuni oktoobrini. Näiteks töötab Eestiga sarnaste valgustingimustega Soome suvemajades kümneid tuhandeid päikeseelektri süsteeme
annaabi.ee 
