septembrile 1752 järgnes 14. september 1752. Seekord nurisesid inimesed sellepärast, et neile maksti ainult tegelike tööpäevade eest, aga üüri tuli septembrikuu eest maksta täies mahus. Taanis võeti Gregoriuse kalender kasutusele 1. märtsil 1700. Rootsi püüdis Gregoriuse kalendrit kasutusele võtta järk-järgult: aastal 1700 võeti vastu spetsiaalne Rootsi kalender. Alles 1753. aastal jõuti Gregoriuse kalendrini: 17. veebruarile järgnes 1. märts. Venemaa, seega ka Eesti, võttis uue kalendri kasutusele alles 1918. aastal: 31. jaanuarile järgnes 14. veebruar. Kreekas toimus üleminek uuele kalendrile 1924. aastal. Vana kalendri on säilitanud Vene Õigeusu Kirik, Serbia Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Jeruusalemma Õigeusu Kirik. Vana kalendri pooldajad väidavad enamasti, et Juliuse kalendri järgimise korral peegeldab liturgiline kalender maa peal igavest liturgiat
Ja arvud aina kasvavad... Kahjuks, Euroopa ei ole kummist ja varem või hiljem võib kaotada oma kultuuri, moraalseid väärtusi ja ajalugu. Euroopa arutab hädavajadust migrantide sisserändu. Eeldatakse noori moslemeid Aagrikast ja Lähis-Idast: Bundestag avaldab tugevatest kättest, et päästa Saksa ekonoomikat. Ma ei või küsimata jätta, kus hakkavad tööle väheharitud inimesed, kes ei valda võõrkeeli? Märtsi 2015 aastast töötute tase Euroopas ei muutunud võrreldes veebruarile, jäi 11,3 %. Peale töökohtade probleemi, minu arvamus keskendub toimuvatele muutustele Saksamaal. Põgenike vool praktiliselt hõivas terve Saksamaa. Paljudes kooli sööklates keelati lauale panna seaviinereid, vorsti ja pasteeti, keelati isegi selliseid võileivad tuua kodunt. Koolis jääti ära religioosed tunnid ja seintelt võeti maha ristimine. Basseinides avati spetsiaalsed kohad suplemiseks riietes. 17-aastasel tüdrukul pandi põlema juukseid, sest ta käis ilma rätikuta
loobuda üheteistkümnest järjestikusest liigaastast ehk siis mitte lisada kalendrile 29. veebruari. Selle aja jooksul oleks Rootsi kalender olnud erinev nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalendrist ning see erinevus oleks iga nelja aasta järel olnud erinev. Uue kalendri kasutuselevõttu Celsius ei näinudki, sest see toimus alles pärast tema surma. Aastal 1753 jäeti ära kõik üleliigsed 11 päeva, kui kolmapäevale, 17. veebruarile järgnes neljapäev, 1. märts. Täielikult võeti Gregoriuse kalender Rootsis kasutusele alles 1844. aastal. Kokkuvõte Selles töös sain väga palju teada nii Anders Celsiuse, Uppsala kui ka füüsika kohta üldiselt. Seda oli päris huvitav teha ja loodan et ka klassivendadele see meeldib. Kasutatud kirjandus ja allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Anders_Celsius http://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ie=UTF-8&ion=1&nord=1#q=A.
enamliku Venemaa koosseisu ei soovitud jääda. Otsustati, et iseseisvus kuulutatakse välja esimesel soodsal võimalusel, millena nähti eelkõige Saksa vägede pealetungi, mis enamlased Eestist lahkuma sunniks. 1. veebruaril 1918 mindi kogu Venemaal üle vanalt Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile (kalendrireform), mis kehtis kõikjal mujal Euroopas. Nii järgnes kohalikus kalendris 1. veebruarile kohe 14. veebruar. Saksa pealetung idarindel algaski uue kalendri järgi 18. veebruaril ning järgmisel päeval andis Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele. Viimane kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise, kasutades ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Järgmisel päeval moodustati Tallinnas Eesti Ajutine
novembrist 1918. Manifest ise tunnustas kõrgema võimu kontinuiteeti, kõneldes enne 24. veebruari loodud Päästekomiteest ning selle viimase poolt ametisse määratud Ajutisest Valitsusest. Ajutine Valitsus aga omakorda tunnistas riigiaktideks kõik eelnenud normatiivtoimingud ainult sedamööda, kuivõrra nad olid kooskõlas 28. novembri eelkonstitutsiooniga. Siit nähtub selgesti 24. veebruari akti täielik kontinuiteet Manifestile eelnenud õiguslikkude sündmustega. 24. veebruarile eelnenud poliitiliste sündmuste ahelas Manifest on ikkagi Eesti riigi teiseks eelkonstitutsiooniks, järgnedes 28. novembri rajavale Otsusele kõrgemast võimust. 28. november andis Eestile riikliku ühiku ilme jättes määratlemata loodud riigi iseseisvuse ja sõltumatuse astme lähemalt ning jättis selle ülesande lahendamise Asutava Kogu hoolde. 24. veebruaril astuti samm edasi riikliku iseseisvuse ilme määramisel. Ta juba eraldas Eesti täielikult oma emamaast ja teistest riikidest
juhul, kui nad jaguvad ka 400ga. Kalendri kehtestamisel jäeti juba tekkinud vea korrigeerimiseks 10 kuupäeva vahele. Katoliiklikes maades kehtestati Gregoriuse kalender oktoobris 1582 4. kuupäevale järgnes 15. Protestantlikud ja õigeusklikud reformisid oma kalendri hiljem. Eestisse puutuvalt läks Poola uuele kalendrile üle 1582 ja Rootsi 1753. Venemaal tehti kalendrireform lõpuks 1918.a alguses, kui kõikjal riigis, sh Eestis, järgnes 1.veebruarile 14.veebruar. Praegu on Juliuse kalender, mida kasutab veel mõni õigeusu kirik, Gregoriuse kalendrist 13 päeva järel. Eesti ajaloos enne 1918. a veebruari Juliuse kalendri ehk nn vana kalendri järgi kirja pandud aastaarvud tuleb arvestada samal ajal mujal maailmas kehtinud Gregoriuse kalendrisse ümber konkreetsest daatumist lähtuvalt, lisades 20. sajandi aastaarvudele 13 päeva, 19. sajandi omadele 12 päeva jne.
Rahvuslased omakorda võtsid 1917. aasta lõpus suuna iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest enamliku Venemaa koosseisu ei soovitud jääda. Otsustati, et iseseisvus kuulutatakse välja esimesel soodsal võimalusel, millena nähti eelkõige Saksa vägede pealetungi, mis enamlased Eestist lahkuma sunniks. 1. veebruaril 1918 mindi kogu Venemaal üle vanalt Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile (kalendrireform), mis kehtis kõikjal mujal Euroopas. Nii järgnes kohalikus kalendris 1. veebruarile kohe 14. veebruar. Saksa pealetung idarindel algaski uue kalendri järgi 18. veebruaril ning järgmisel päeval andis Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele. Viimane kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise, kasutades ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Järgmisel päeval moodustati Tallinnas Eesti Ajutine Valitsus