Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) Internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.
Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) Internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.
Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN Domeen on nimeline valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtedest ja numbritest kombinatsioonina. Domeenis saab omakorda olla mitut tüüpi nimesid, kõige levinum on seda kasutada, et nimele IP-aadress vastavusse seada. Domeenide süsteem on hierarhiline - tipmine on esimese astme domeen, edasi teise astme domeen jne. INTERNETI MÕJU MAJANDUSELE Majandus on muutunud rohkem ülemaailmsemaks. On tekkinud uued majandusvaldkonnad.
Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 4. Mis vahe on internetil ja WWW-l? World Wide Web Veeb (World Wide Web) on · Hajus infosüsteemide võrk · Hüpertekstis(HTML/XHTML/XML) märgistatud dokumentide süsteem · Interneti rakendus. Veebi osaks on iga elektroonilisel kujul oleva informatsiooni hulk, milles üksikud dokumendid on identifitseeritavad ja lingitavad URI-de abil. Selle info edastamiseks kasutatakse Internetti. Elektrooniline maailm 1. Mis on elektronpost?
Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Kokkuvõte Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 7 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 4. WAN Laivõrk ehk WAN (Wide Area Network) on arvutivõrk, mis annab sideteenuseid kohtvõrgu või regionaalvõrguga võrreldes suuremale geograafilisele alale (arvutite vaheline kaugus
36. Nimetage teemakatalooge (3) · Neti.ee · Inute veebiressurss õppijale ja teadustöö tegijale · www.yahoo.com 37. Mis on Internet? · Internet on võrkude võrk · Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus 38. Millal ja millest sai Internet alguse? · Sai alguse USA militaarringkondadest · 1969 luuakse ARPANET Interneti algus 39. Nimetage Interneti teenuseid · E-post · Veeb · failide jagamine · veebiraadiod 40. Mis on otsimootor? · Tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt märksõnade järgi otsida. 41. Nimetage otsimootoreid (3) · www.google.com · www.bing.com · www.ask.com 4 42. Mis on metaotsivahend? · Ei ole iseseisvad otsivahendid, vaid saadavad päringu teistele otsivahenditele, seejärel
ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. · Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online- videod. Interneti ajalugu. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. · 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. · 1981.a
liidripositsioon teaduse ja tehnika vallas, mis oleks rakendatav ka sõjatööstuses. Samuti oli see vastulauseks NSVL tegevusele, kes 1957. aastal saatis orbiidile 1. tehiskaaslase. 38.Nimetage Interneti teenuseid Internetis on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online videod. 39.Mis on otsimootor? on tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt märksõnade järgi otsida. 40.Nimetage otsimootoreid (3) Google.com, ask.com, altavista.com 41.Mis on metaotsivahend? Metaotsingusüsteemid ei oma tavaliselt oma andmebaasi, vaid sooritavad samaaegselt otsingu mitmete otsisüsteemide tulemuslehtedel Otsingu tulemused koondatakse kokku, kõrvaldades eelnevalt dubleerivad
annaabi.ee 
