15.Defineerige materjali elastsuspiir ja purunemispiir. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku suhtelist pikenemist, mille järel materjal veel taastab oma esialgse kuju. Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset suhtelist pikenemist, mis põhjustab materjali purunemise. 16.Defineerige elastne, plastne ja rabe materjal. Tooge näited. Elastsed materjalid suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise pikenemise korral (vedruteras, kumm). Plastsed materjalid väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas). 17.Defineerige keha kaal. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. 18.Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks, kui keha kiireneb vertikaalsihis. Tehke joonis koos selgitustega. 19
7) Abielemendid(kaaned,fiksaatorid,käepidemed) 8) Keermeelemendid 9) Häälestuselemendid 4.Rakiste kasutamine võimaldab:laiendada tööpinkide tehnoloogilisi võimalusi, lähetada toorikutööpinki ilma täiendava rihtimiseta, suurendada töötlemise täpsust, vähendada töölise kvalifikatsiooni, vähendada toote/detaaili tootmise abiaegu. 5.Rakiste materjalid:tööriistateras, süsinikteras (korpused, toed, liistud), legeerterased (toed,tugiplaadid), vedruteras, malm (korpused), plastid (pehmenduseks, puksid), pronksid (puksid, mutrid). 6.Täpsus- alati kui võimalik tuleb paigaldus teha töödeldud pinnast, kui on rohkem kui üks töödeldud pind siis kõige täpsemast. 7.Kinnitus peab olema piisav, et hoida toorikut paigal terve lõiketöötlusprotsessi vältel. Kinnitus ei tohi painutada ega vigastada tooriku pinda. Kinnitades peeneseinalisi või struktuurilt nõrku toorikuid tuleks kinnitusjõud hajutada võimalikult suurele pinnale
sama ühik mis mehhaanilisel pingel ja rõhul. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku mehhaanilist pinget, mille lakkamisel materjal veel taastab oma esialgse kuju. Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset mehhaanilist pinget, mis põhjustab materjali purunemise. Elastsed materjalid suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise pikenemise korral (vedruteras, kumm). Plastsed materjalid väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas). Mehhaanilise pinge ja rõhu erinevus seisneb selles, et kui rõhk on alati rakendatud mõjutatava pinnaga risti, siis mehhaaniline pinge võib mõjuda ka pinnaga paralleelselt. Sel juhul nimetatakse
seinapaksusi 4. Mis on vedrude ülesanneteks masinates? Ülesandeiks on jõuelemendina tagada püsiv detailidevaheline jõud.(hõõrdsidur, ventiilis) Amortisaatorina võtta vastu löök, seda summutades(auto esi-tagasillas) Käivitada mehhanismi(kellavedru, käsirelva lukuvedru) 5. Millised on vedrude kasutatavad materjalid? Vedru materjaliks on enamasti karastatud vedruteras( DIN 17221), aparaatides ka ettekalestatud nn.klaveritraat ning puhvreid kummi.Eritingimustes kasutatakse ka eriteraseid, vasesulameid ja plastikuid. 6. Nimetada vedrude tüübid, teha joonised. Tuua näiteid nende vedrutüüpide rakenduste kohta. Keerdvedrud-töötavad survele või tõmbele Lehtvedru- töötab paindele Varrasvedrud – töötab väändele Taldrikvedrud- koostatud paketid toimivad löögienergia hävitajana. Levinud on
Deformatsioon keha kuju ja/või ruumala muutumine väliste või sisemiste jõudude toimel. Deformatsioonid liigitatakse 1) elastseteks, mille puhul keha taastab oma esialgse kuju pärast deformeeriva jõu lakkamist ja 2) plastseteks, kui keha kuju enam ei taastu. 58. Materjalide liigitus elastsus- ja plastsuspiiri järgi, näited. 1. Elastsed materjalid, mille elastsuspiir on võrreldav keha mõõtmetega. Esialgne kuju võib taastuda ka suurte deformatsioonide korral (kumm, vedruteras). 2. Plastsed materjalid, mille elastsuspiir on väga palju väiksem võrreldes keha mõõtmetega, kuid plastsuspiir on keha mõõtmetega võrreldav. Esialgne kuju taastub ainult väga väikeste deformatsioonide korral(plastiliin, plii) 3. Haprad materjalid, mille nii elastsus-, kui plastsuspiir on mõlemad väga palju väiksemad võrreldes keha mõõtmetega. Keha puruneb juba väikete deformatsioonide korral 59. Hooke´i seadus, valem, joonis.
Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi: 1,7Cr, 1,7Ni, 0,3Mo; Rp0,2- 800; Rm- 800 · rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu 30) 60SiMn5 : (vedruteras) C- 0,6; Muu: 1,3Si, maailma metallitoodangust) 1,1Mn; Rp0,2- 1130; Rm- 1320 · mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja 31) 10SPb20 : (Automaaditeras) C- 0,1; S- 0,25; -sulamitena) need on kõik ülejäänud
Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku mehhaanilist pinget, mille lakkamisel materjal veel taastab oma esialgse kuju. Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset mehhaanilist pinget, mis põhjustab materjali purunemise. Elastsed materjalid suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise pikenemise korral (vedruteras, kumm). Plastsed materjalid väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas). Tangentsiaalpinge-mehaaniline pinge võib erinevalt rõhust mõjuda pinnaga ka paralleelselt. Hooke'i seadus nihkedeformatsiooni kohta-elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega. G on nihkemoodul.
elastsusmoodulil on sama ühik mis mehhaanilisel pingel ja rõhul. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku mehhaanilist pinget, mille lakkamisel materjal veel taastab oma esialgse kuju. Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset mehhaanilist pinget, mis põhjustab materjali purunemise. Elastsed materjalid – suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise pikenemise korral (vedruteras, kumm). Plastsed materjalid – väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid – purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas). Mehhaanilise pinge ja rõhu erinevus seisneb selles, et kui rõhk on alati rakendatud mõjutatava pinnaga risti, siis mehhaaniline pinge võib mõjuda ka pinnaga paralleelselt. Sel