2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed
tähtsamaks hoidumaks merereostust. Aastast 1978 nõuabb, et ehitavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Eluruumid ja masinaruumid on reeglina ahtris. Lossimiseks on tankerite pumbaruumide miidlist ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustiku ühenemisel abistavad tõsteseadmed. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: · Kuni -55°C puuraugugaas (LPG), ammoniaak · Kuni -104°C etaan, eteen · Kuni -164°C maagaas (LNG), metaan Konstruktiivselt on nad ideaalse isolatsiooniga ja isoleeriva ballastiga. Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised
üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest Uutel tankeritel peavad olema ka kahekordsed pardad (double hull) Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Veetakse õli, nafftat. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: kuni -55 °C puuraugugaas (LPG), ammoniaak; kuni -104 °C etaan, eteen; kuni -164 °C maagaas (LNG), metaan · Konstruktiivselt on nad väga hea soojus- isolatsiooniga · Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised. · Materjaliks peab olema külmarabeduseta metall (näiteks alumiinium).
Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust ja kergemat diislikütust. Ameerika Ühendriikides moodustab bensiin 45 % kogu tarbitavast kütusest, sama protsent Lääne-Euroopas on 25 ja Jaapanis 14. MARPOL 73 määratluse järgi on õlitanker laev, mis on ehitatud ja kohandatud nafta vedamiseks lastiruumides. Termin hõlmab ka laevu, mis on ehitatud puistlastide ja naftaveoks (combination carrier), samuti vedelkemikaalide tankereid ja gaasiveolaevu, kui neead on osaliselt või täielikult lastitud naftaga. Lasti järgi jaotatakse õlitankerid toornafta- (crude oil) ja valmistoodetetankeriteks (product tanker). Tankerid jaotatakse täiskandevõime järgi väikesteks, keskmisteks ja suurteks tankeriteks. Toornaftatankerite dwt jääb 100 000...540 000 t vahele. Keskmise suurusega tankereid (40 000...100 000 t) kasutatakse põhiliselt valmistoodete
visor ja põrkevahesein ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. RO-RO-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerilasti ja laeval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers); naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline
visor ja põrkevahesein ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. RO-RO-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerilasti ja laeval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers); naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon
visor ja põrkevahesein ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. RO-RO-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerilasti ja laeval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers); naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline
annaabi.ee 
