Hüdrosüsteemi laitmatu töötamise eelduseks on õli puhtus. Kuna juba väiksemadki mustuse osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta filter. P1 esimene planetaatülekanne P2 teine planetaarülekanne C1 edaspidisõidu sidur C2 otseülekande sidur B1 teise käigu mootorioidurduse pidur B2 päikeseratta pidur B3 tagumise sateliitide raami pidur F1 päikeserataste vabakäigusidur F2 tagumise sateliitide raami vabakäigusidur Hüdrotrafo ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub motori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtratast ehk rektorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahel moodustuvad rõhgakujulise õli ringlusruumi.
kasutuseeskirjade eiramist jne. Miks remonditud masina töökindlus on uue omast väiksem Kasutatakse B varuosasid või kasutatud detaile.... Töötlemistäpsus ja asenditolerantsid pole sama head, kui tehases uute koostude tootmisel Metallide ,,väsimus" Remondipersonali madal kvalifikatsioon ja probleemne töössesuhtumine (ah, käib küll!) Hõõrdumise liigid Kuivhõõrdumine - sidur, pidur jne Piirhõõrdumine - rooliotsad jne ??? (tahke määre=õli+seep) Vedelikuline hõõrdumine liugelaagrid (liikuvate pindade vahele tekitatakse vedelikukiht, mis kannab koormust, jahutab ja vähendab oluliselt detailide kulumist) Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detailide mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detailide pinnakihi purunemine. Kulumise liigid Hapenduskulumine (oksüdeerumine) Soojuskulumine (hõõrdepinna kuumenemine võib kaasa tuua ka hapenduskulumise suurenemise) Abrasiivkulumine
integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk · Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi.
taha ja saab käituse hüdrotrafolt. Õlipump imeb õli läbi käigukasti põhjas oleva filtri ja surub selle edasi juhtklappidele. Rõhku piiratakse redukstsioonklapiga (rõhupiirdeklapiga). Hüdrosüsteemi laitmatu töötamise eelduseks on õli puhtus. Kuna juba väiksemadki mustuse osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta ka filter. 2.2 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi
1. Täielik määrimine vedelikulise/gaasilise vahekihiga hõõrdumine vedeliku (õli) molekulide vahel. See on ideaalolukord. 2. Osaline määrimine Ebatasasused puutuvad üksikutes kohtades kokku kuivhõõrdumine põhjustab kulumist. Hüdrodünaamilist määrdekilet ei teki. Tekib näiteks mootori kolvi surnud seisust tagasi liikumisel aga ka väntvõlli laagrites. Õli lisandite abil saab kulumist vähendada. 3. Piirmäärimine Tekib siis kui vedelikuline hõõrdumine enam ei toimi kiirused liiga väikesed või õli liiga paks. Kokkupuude paljudes kohtades. Tekib näiteks järsul koormuse suurendamisel aga ka hammasratasülekannetes. Metallide puhul kuivhõõrdetegur 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 e. hõõrdumine on kümneid kordi väiksem. Vedelikulise hõõrdumise teke sõltub: · detailide pinna siledusest, · kasutatavast õlist, · detailide pöörlemiskiirusest ,
osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta ka filter. NB! Automaatkäigukastiga auto pukseerimisel õlipump üldjuhul ei tööta ja käigukasti pöörlevate osade määrimine jääb puudulikuks. Sellisteks juhtudeks on auto valmistaja andud eri juhised, mis sisalduvad auto kasutusjuhendis. Tavaliselt on erandkorras pukseerimine lubatud lühikese vahemaa ja hästi väikese sõidukiiruse (alla 30 km/h) puhul. 2.5 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad
Kuivhõõrdumine on selline reziim, kus kokkupuutes olevate teineteise suhtes liikuvate detailide vahel ei ole määrdeainet. Piirhõõrdumine esineb siis, kui detailide vahele juhitud määrdeaine moodustab puutepinnale molekulaarse kihi (paksus 0,l...0,5 m). See kiht ei takista suuremate pinnakonaruste haakumist, kuid vähendab oluliselt adhesioonjõude. Selle tõttu on piirhõõrdumisel hõõrdejõud mitu korda väiksem kui kuivhõõrdumisel. Vedelikuline hõõrdumine on detailide vahel siis, kui pindade on juhitud piisavalt määret, mille kihipaksuse on selline, et väldib täielikult detailide pinnakonaruste kokkupuute. Sellises olukorras takistab detailide liikumist teineteise suhtes mitte hõõrdejõud vaid vedeliku sisehõõrdumine (viskoossus). Sellise olukorra võib saavutada kahel viisil: · juhtida detailide vahele määret piisava surve all
Kuivhõõrdumine on selline reziim, kus kokkupuutes olevate teineteise suhtes liikuvate detailide vahel ei ole määrdeainet. Piirhõõrdumine esineb siis, kui detailide vahele juhitud määrdeaine moodustab puutepinnale molekulaarse kihi (paksus 0,l...0,5 m). See kiht ei takista suuremate pinnakonaruste haakumist, kuid vähendab oluliselt adhesioonjõude. Selle tõttu on piirhõõrdumisel hõõrdejõud mitu korda väiksem kui kuivhõõrdumisel. Vedelikuline hõõrdumine on detailide vahel siis, kui pindade on juhitud piisavalt määret, mille kihipaksuse on selline, et väldib täielikult detailide pinnakonaruste kokkupuute. Sellises olukorras takistab detailide liikumist teineteise suhtes mitte hõõrdejõud vaid vedeliku sisehõõrdumine (viskoossus). Sellise olukorra võib saavutada kahel viisil: · juhtida detailide vahele määret piisava surve all
annaabi.ee 
