Hinnalisa selle eest küsida ilmselt ei õnnestu, kuid tark ostja jätaks teadmata hooldusajalooga auto ostmata (näiteks Leedus kahest autost kokku keevitatud auto?) On loogiline küsida korraliku auto eest kõrgemat hinda, aga hinnavahe ei saa olla suur, kuna enamus autoostjaid on loomult ,,ihnuskoid" ning ostaksid sel juhul odavama väliselt samasuguse auto. Enamus inimesi ostab auto marki, hinda, läbisõitu ja aastaarvu, aga peaks ostma auto jääkressurssi ahk veatut tehnilist seisukorda ja laitmatut välimust. (nõukogude ajal oli ütlus, et niikaua kui autos on uue auto lõhn, saab auto eest hinda küsida) Kindlasti on nõuetekohaselt hooldatud-remonditud kasutatud auto töökindlam kui mittehooldatud auto. Remont Toote või seadme töövõime taastamine tõrgete kõrvaldamise ja kulutatud ressursi taasloomise teel Eristatakse jooksvat remonti või kapitaalremonti Remondi määramine
peetakse. Näiteks arvatakse, et professorid on hajameelsed (kirjeldav stereotüüp), kuid professorilt ei nõuta, et ta pidevalt hilineks ja asju kaotaks (normatiivne stereotüüp). Ettekirjutuslikku laadi stereotüübid väljenduvad näiteks ütluses "Poisid ei nuta" või "Eestlased on töökas rahvas". Peaaegu igal inimesel on hulk tema ainulaadsetel kogemustel põhinevaid stereotüüpe (nt uskumus, et kõik belglased räägivad veatut prantsuse keelt), on paljud stereotüübid kultuuris jagatud, ühiskonnas domineerivate hoiakute ja väärtuste väljendajateks. Suur osa stereotüüpe kujunebki välja juba lapsepõlves ning seda nii meediast, koolist, vanematelt kui ka kaaslastelt saadud mõjutuste tulemusena. Kui stereotüübid on kord juba tekkinud, mõjutavad need meie taju, hinnanguid teiste inimeste kohta ja ka käitumist nende suhtes. Näiteks on leitud, et kui stereotüüpidega kooskõlalist
Teoreetik ja arhitekt Alberti seletas " De Re Aedificatoria's", arhitektruuritraktaadis aastast 1485, et "kõik, mida loodus loob, allub harmooniaseadusele ning tema peamine hool on, et kõik oleks täiuslik. Ilma harmooniata oleks see vaevu võimalik, kuna kaoks osade kriitiline sümpaatia." Täiuslikku harmooniat, mille tasakaal kaob, kui midagi juurde pannakse või ära võetakse, loob maalija või arhitekt koostisosade hoolika seadmisega. Matemaatika veatut loogikat tagab ta, et maali või hoone osad oleksid kooskõlas tervikuga, ja seega loob ideaalse proportsiooni ilu. Inimkeha ise, "õilsaimat elavat vormi", peeti Jumala universumi mudeliks ja etaloniks, mille alusel saab konstrueerida ülejäänud maailma. 4.6. Silmapaistvamad maalikunsti esindajad Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks on Leonardo da Vinci (1452-1519). Leonardo oli renessansiajastu inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Tema
minna tohivad. Ent meelekindlusel pole midagi tegemist karjumise, psüühilise ja kehalise vägivalla ega võimukusega: meelekindlus on selgus ja kindlameelsus, rahulik hoiak ja hääl, sisemine rahu ja tasakaalukus ning vastastikune lugupidamine. Kes tahab last kasvatada iseseisvaks ja sõltumatuks, peab iseseisev ja sõltumatu olema ning oma tegude eest vastutama, kuid peab julgema olla ka ebatäiuslik. Täiuslikkus muudab lapsed araks, ässitab nad tüli norima ja kõikvõimsat veatut fassaadi uuristama, kuni see on kriime täis. 5 Raskusi piiride seadmisel tekitavad hirm teha midagi valesti ja sund olla teistele meele järele, arvestamata iseenda vajadusi ja soove. Kes seab piire, peab julgema olla teismeliste seas ebapopulaarne ja arvestama tülide, raevu ning vihapursetega. Kuna valitseb ettekujutus, et tuleb püüda olla kõigi poolt armastatud ja tunnustatud, pelgavad paljud vanemad ja kasvatajad
Ajavahemiku vms korral kirjutatakse ühik kas viimase arvu järele või esimese arvu ette (näiteks 16−75 aastat, aastatel 1990−2006). Uurimistöö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult taha. 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles. Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on trükivead. Teadusteksti stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja impersonaalne. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust (käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks olevikku ja minevikku läbisegi, samuti
olukorras. Ei saa ju öelda, et perfektne teoreetik tuleb praktikaga kohe hästi toime või vastupidi. Kõik nõuab aega ja tublit pealehakkamist. Arvestades, et nad pidasid mu teooriateadmisi väga headeks, siis oli Tulutee OÜ praktika juhendaja sõnutsi mõnus sellele vundamendile telliseid peale laduma hakata. Seda tundsin isegi, et arenesin pidevalt edasi ja elasin praktika lõpuks pea täielikult kontorirütmi sisse. Meeldis seegi, et mult ei oodatud ideaalset veatut esinemist. Ja vigu tuligi, kuid õnneks vähem kui alguses võis tunduda ning kõik parandused sai tehtud konstruktiivse arutluse teel. See, kuidas omavahel suheldi ja üksteisesse suhtuti jättis väga hea kollektiivse mulje. Kohe kui keegi oli hädas aidati nii palju kui oskused lubasid ja kunagi ei vaadatud halvustavalt abi vajajale. Sellises positiivses õhkkonnas sai tõesti palju tööd ära tehtud, mis omakorda justkui iseenesest motiveeris veelgi endast kõike andma.