süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus- liku kultuuri rajaja Uuris ajalugu, kirjutas luuletusi ja näidendeid Õppinud kirjutama peaaegu veatus ladina keeles Tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid Kirjutas tugevatest naiskarakteritest Kasutatud kirjandus Päivi Setälä ''Keskaja naine'' http://www.logos.ee/huvitav/autorid/hildegard.htm http://www.google.com http://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan http://en.wikipedia.org/wiki/Hrotswitha http://en.wikipedia.org/wiki/Hildegard_von_bingen Muusikapala http://www.youtube.com/watch?v=g2j_t1o_g5U&feature=related AITÄH KUULAMAST!
Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Haritud naisfiguure keskajal Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi. Hildegard von Bingen Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena
Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta 5 oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi. (Lisa 2) Haritud naised Hildegard von Bingen (1098-1179) Hildegard von Bingen oli saksa nunn, abtiss, usuliste teadmiste uuendaja ja teaduslik vestleja.
harimiseks. See oli usuline entsüklopeedia, mille ta pühendas oma nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna. Herrad von Landsberg Hrotswitha (u. 935 u. 1001/2) Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunn, keda võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Hrotswitha oli õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles ning ta kirjutas luulevormis legende, näidendeid ja kristlikke komöödiaid. Tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Hrotswitha Hilda (surn. 680) Whitby kloostri abtiss, kelle kakskkloostri varjus kasvas märkimisväärseid kirikujuhte. Hilda asutas ühe kloostri ja juhtis veel kahte. Tema jaoks oli klooster intellektuaalne alternatiiv, mis tähendas hariduse saamise võimalust. Praegu kannab püha
ning vastutust. Järgmiseks sõnastatakse töötaja ootused ja püstitatakse uued eesmärgid eelseisvaks perioodiks. Antakse hinnang töötaja töö senisele arengule ning tuuakse välja koolitusvajadus või arendamist vajavad isiksuseomadused. Kombineeritud vestlus võib kesta 2 -4 tundi. Arenguvestlus eeldab vastavate küsitlusvormide väljatöötamist. 5. Töötatakse välja hindamiskriteeriumid. - töösooritus * kvaliteet (täpsus, kiirus, veatus, täiuslikkus) * vastutus (otsustavus, sõnapidavus) * koostöö (tolerantsus, teistega arvestamine) * organiseerimisvõime (oskus asju liikuma panna, läbi suruda, leida õigeid inimesi ja panna neid tegutsema) * kommunikatiivsus (verbaalne võimekus, seltsivus) *initsiatiiv (algatuslikkus) - töösse suhtumine *hoolsus * distsipliin *enesekontroll * enesekriitilisus *suhtumine korraldustesse -töö tulemuslikkus *kvaliteet * kvantiteet
Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sellel on 8GB flash-tüüpi mälu puhverdamise jaoks KOKKUVÕTE Steve Jobsil oli tomsawyerlik lapsepõlv ja noorukiiga. Ta jättis ülikooli pooleli, ent kõigist takistustest hoolimata teostas oma tehnoloogilised ja disainialased unistused. Ta lõi maailma midagi, mis tegi sellest parema paiga kui enne. Jobs oli iseenda loodud Apple'i impeeriumi valgustatud monarh. Tema ideoloogia seisnes tehnoloogia ja disaini veatus ühendamises.Ta puudutas tuhandeid kordi uusi tooteid, et veenduda iga viimase kui detaili täiuslikkuses. Tooted pidid olema inimsõbralikud ja intuitiivsed, puhtad, helged, täiuslikkuseni viimistletud nii väljast kui seest. Jobs nõudis isegi arvuti trükiplaadil ideaalset korrapära ka siis, kui keegi teine sellele veel mõeldagi ei osanud. Samuti oli ta turundusgeenius, sest paremini kui Jobs ei osanud keegi tooteid müüa
VOORUSTE EETIKA Kui tänapäeval on moraali põhimõteteks ,,õige", ,,vale" ja ,,kohustus", siis antiikajal oli kaks keskset mõistet moraalis : ,,pahe" ja ,,vooruslik". Aristoteles näitab piltidel näppu alla, sest kõigepealt tuleb aru saada maapealsest maailmast enne kui ideedemaailmasse jõuda (Platon näitab näppu üles). Inimesel peab olema omadus ,,arete", mis tähendab täiuslikkust. Voorus ise ongi täiuslikkus. Täiuslikkus ja veatus ei ole sünonüümid. Täiuslikkus tähendab eesmärgi täitmist. Ese ei pruugi olla oma vormilt veatu, kuid ta täidab oma eesmärki. Oma raamatus ,,Nikomachose eetika" räägib Aristoteles vooruste kohta, et need on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone ehk pahe vahel. See on põhimõtteliselt kuldse kesktee põhimõte. Voorus on näiteks vaprus, äärmused on hulljulgus ja argus. Pahed on sel puhul julguse erinevad varjundid