Reguleerimist iseloomustab pidev kontroll reguleeritava suuruse üle. Kontrolli teostadakse tagasiside abil. Sektoriteks jagatud ringikestaga 2 tähistadakse signaalide liitmist. Valgesse sektorisse saabuv signaal loetakse positiivseks, musta sektorisse saabuv signaal negatiivseks. 1) Seadur annab välja võrdlussuuruse X0, millega määratakse vajalik reguleeritava suuruse väärtus 2) võrdleb seadurist X0 ja andurist y tulevaid signaale ning tekitab vajadusel veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis on reguleeritava parameetriga võrdeline 4) muunduri ülesandeks on vajaduse korral võrdluselemendist tuleva veapinge muutmine 5) korrektsioonelement, mille ülesandeks on ARS omaduste parandamine dünaamilises reziimis, s.t siis, kui esinevad siirdeprotsessid 6) võimendi ülesandeks on veasignaali võimendamine
Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal
stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale
Nii on jäänud põhilisteks mõjutajateks selektiivsete ahelate ajaline stabiilsus. Olukorra parandamiseks on siin kaks võimalust: ·kas kasutada stabiilsemaid elemente (näiteks kvartsresonaatoreid), või (ja) siis kasutada selektiivsete ahelate järgihäälestust. Automaatse sageduse järgihäälestuse (ASH) struktuurid tuginevad: ·sageduse võrdlemisele etteantud tugisagedusega, veasignaali tekitamissele, veasignaali järgi sageduse järelhäälestusele. Seega võrreldakse häälestatavat sagedust etteantuga. Siinjuures tugisagedust võib ette anda erineval moel. Nii võrreldakse: ·Sagedusega, mille muutuse korral muutuvad elektrilise skeemi parameetrid (resonants-sagedusega, silla tasakaalusagedusega vms), Stabiilse generaatori sagedusega, Mõlema ülalmärgitud tugisageduse võrdlemistega. Veel eristatakse veasignaali formeerimist võnkumiste erinevate parameetrite järgi. Nii võib saada
stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale
Vaatleme kiiruse stabiliseerimise protsessi füüsikalist külge. Oletame, et ajam töötab koormatult väljakujunenud talitluses ja mingil põhjusel suureneb koormusmoment Tst. Kuna selle tulemusena osutub mootori poolt arendatav moment koormusmomendist väiksemaks, hakkab kiirus vähenema ning seega väheneb ka tagasisidesignaal kiiruse järgi Uts = See omakorda põhjustab veasignaali Usis = Ue, suurenemise, mille tulemusena suurenevad juhtimissignaal Uj = kjs * Usis ja jõumuunduri emj Ejm = kjm * Uj. Järelikult kasvab mootori ankruahela pinge ja kiirus. Koormusmomendi vähenemisel toimib tagasiside vastupidises suunas, põhjustades jõumuunduri emj vähenemise. Seega toimub tänu negatiivsele tagasisidele jõu-
Kuna Uvälj = Ust ja Ust ning Ist on stabilitroni tööpunkt, siis: It = Ust / Rt ; Isis = Ist + It ; U sis + U st RP = I sis 132 2). Kompensatsioonstabilisaatorid. Kompensatsioonstabilisaatoris võrdleb mõõtevõimendi stabiliseeritavat suurust etalonsuurusega (tugipingeallikas) ja töötab välja võimendatud veasignaali, mida antakse reguleerimiselementi, kus muudetakse mingit parameetrit stabiliseeritava pinge vajaliku täpsusega hoidmiseks. R1 + R 2 U t = (U st + U BE 2 ) R2 R1 + R 2 U t U st R2
Automaatse reguleerimissüsteemi põhimõtteline skeem Andurist edastatakse signaal U võrdlevale seadmele (diferentsiaalne sõlm), mis töötab välja vea signaali ja on signaalide U ja U 1 algebraline vahe. Võimendis sisendsignaal võimendatakse ja võimendatud signaal U’2 antakse reguleerivasse organisse, mis töötab välja reguleeriva signaali. Jälgivsüsteemi sisendisse tulnud vea signaal kompenseeritakse täitva mehhanismiga, mis kogu aeg töötab veasignaali kõrvaldamiseks. Vurrkompassides jälgivsüsteem tagab tundliku elemendi ja jälgivkera elektroodidevahelise vähima takistuse ja emakompassi näitude edastamise kordajatele. Vedelikriputusega vurrkompassides kasutatakse vea andurina takistussilda. Joon 40 Joonisel moodustavad takistussilla takistid R1, R2 ja vurrikambri ja jälgivkera elektroodidevaheline kandva vedeliku kiht r1 ja r2. Takistussilla
P, C, BC Pidurdustakisti ühendusklemmid B1, B2, BE Elektromagnetilise pidurduse klemmid L1, L2 Ajami toiteklemmid (jõusisend) U, V, W Servomootori toiteklemmid M Mootor PE, E Maandusklemmid SG Jõuahela ühisklemm V24 Alalispingeväljund, 24 V, 200 mA V+ Digitaalväljundi jõuklemm SON Käivitussignaali klemm ST1, ST2 Pöörlemissuuna signaalid DI1 Kõrge/madala kiiruse valik ALM Veasignaali väljund PF Positsioneerimise lõpetamine ZSP Nullkiiruse väljundsignaal Lisa 2. Firma Sew Eurodrive asünkroonajam Joonis 6.3 Ühendusskeem 220 VAC Toitevõrk 24 VDC Digitaalsete sisendite/väljundite toide PS Jõuahel PP Protsessor M Mootor ND Liinidrossel NF Sisendfilter HF Väljundfilter BE Pidurdustakisti ühendusklemmid X0 Maandusklemmid X1...X14 Juhtahelate klemmid
annaabi.ee 
