vari. Kaamera fikseerib. 6. Pindakustiline Ekraani kahes nurgas piesogeneraatorid, mille abil tekitatakse pindakustilised lained. Servades on lainete peegeldajad. Kahes teises nurgas piesovastuvõtjad, mis fikseerivad pildi. 7. Jõutundlik puuteekraan pangaautomaadid, puutepind kinnitatakse piesoandurile, mis muudab füüsilise jõu elektrijõuks. Puutepunkt leitakse survete erinevuste järgi. Andmeedastus arvutis (järjestik, paralleelne, veakindlad koodid) Järjestikandmeedastus 1 liin ja 1 bitt korraga. Kuluv aeg on 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Paralleelandmeedastus nt. 8 liinil paralleelselt 8 bitti (igal 1), aeg 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Järjestikandmeedastus on kindlam ja odavam. Paralleelne on küll kiirem (ühes ajaühikus rohkem bitte), kuid võib esineda moonutusi. Veakindlad koodid vahel tekib programmis info edastamisel vigu (0 läheb 1ks või vastupidi). Selle jaoks on vigu avastavad koodid ehk lisabitid
VT XI piletit.......................26 XVI.......................................................................................................................................... 26 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad.....................................................................27 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm.....................................................................28 3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid)................................................................................................................................ 28 XVII......................................................................................................................................... 30 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit......................................30 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine......................................
peibutamiseks liiga kallis, aga nüüdseks on hinnad langenud, muutes sellise andmekandja kasutamise arvutisüsteemides juba tavaliseks. SSDd on kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad (lausa hääletud, sest seal ei liigu midagi peale elektronide). Energiatarve ja vibratsioon väiksemad, töökindlamad, kergemad, eraldavad vähem soojust. Aga kallimad ja mahult väiksemad kui kõvakettad. XIX. Andmeedastus arvutis(järjestik, paralleel, veakindlad koodid) / 282-291/ Järjestikandmeedastus Piisab ühest liinist andmete edastamiseks, juurde kuulub ka nullnivoo. Samas kulub iga biti edastamiseks üks takt. Asünkroonse järjestikandmeedastuse korral ei pea saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused olema sünkroniseeritud. Andmeid edastatakse sümbolitena ja nende vahel ei ole fikseeritud mingit kindlat ajavahemikku.
Näiteks täpitähed. Klaviatuurilt saadetud signaali saab jälgida digiossiga, mille sisendisse on ühendatud arvuti COM-port, kuhu omakorda terminalist saadetakse täht. Siis jälgime RS232 standardipõhist koodi/signaali. Klaviaturi põhiosadeks on lülitid ja kontroller. Lülitid on kas mehhaanilised või mittemehhaanilised. Kontroller skaneerib klahvimaatriksit ja viib tulemuse jadakujule. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid. Rikked arvuti riistvaras. Püsivad rikked (Permanent Faults) o ühenduste rikked o purunenud komponendid o tootmisel tekkivad rikked o kasutamisel tekkivad rikked o projekteerimise vead Mittepüsivad rikked (Nonpermanent Faults) o keskond (temperatuur, niiskus, rõhk, ...) o vibratsioon ja müra o toide o magnetväli ja staatiline elekter
........................................................................................................................ 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............. 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19. Andmevahetus mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282- 291) .............................................................................................................................................. 30 20. LCD, LED OLED ja plasma kuvarid (292-308) ................................................................... 32 21. Puutetundlikud ekraanid (308-317)....................................................................................... 34 22. Printerid (317-322) ..................................................................
mälupiirkonda ning programme lõpus taastama eelnema oleku. Käsuloendurisse loetakse uus väärtus (teenindava alamprogrammi algusaadress). Juhtimine läheb katkestust teenindava programmi kätte. Pärast katkestust täitva programmi lõppu taastatakse pinumälust PC sisu ja PSW abil akumulaatori ja lippude registri sisu. See toimub riistvaraliselt. Algne olukord on taastatud ja programm jätkav tööd. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid). Liidesel on alati kaks poolt: protsessori pool ja SV seadme pool. Protsessori pool peab täitma siini protokolli selle järgi, millise siini külge on ta ühendatud. Svseadme poolel võib andmevahetus toimuda kas paralleelselt või järjestikuliselt olenevalt kasutatavast andmeedastuse ressursist ja nõudmistest info liikumiskiirusele. JärjestikAndmeedastus. Selle korral piisab ühest liinist andmete edastamiseks, juurde kuulub veel ka nullnivoo (GND)
12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon.
l) Mälu puhverregistrist liigub ,,sõna" käsuregistrisse (Instruction Register) m) Käsuregistris eraldatakse üksteisest operand ning käsukood, käsukood läheb juhtautomaati täitmisele, operand aga vastavalt juhule kas ALUsse või mõnda andmeregistrisse. n) Pärast vajalike ALU tehete/operatsioonide tegemis läheb tulemus tagasi mõnda andmeregistrisse/suvapöördusmällu. 3. VEAKINDLAD KOODID Vigu avastavad koodid Vigu parandavad koodid Võimalik vähendada seadmete keerukust ning suurendada töökindlust. Nende koodide puhul õigete koodide arv märksa väiksem võimalike koodide arvust. Tuntumad veakindlad koodid on Hammingi ja Mulleri koodid.Hammingi kood võimaldab avastada 2-bitiseid vigu või parandada 1-bitiseid.
võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) 3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid). Liidesel on alati kaks poolt: protsessori pool ja S/V- seadme pool. S/V seadme poolel võib andmeedastus võib toimuda andmevahetus järjestikuliselt või paralleelselt. Järjestikandmeedastus selle korral piisab ühest liinist andme edastamiseks, juurde kuulub ka nullnivoo (GND). Samas kulub iga takti edastamiseks üks takt. Paraleelandmeedastus selle korral on vaja 8 biti edastamiseks 8 liini (ja nullnivood), kuid aega kulub vaid üks takt
.........................................................................74 Rikked arvuti riistvaras..............................................................................................................74 Testimine................................................................................................................................... 75 Testitava riistvara projekteerimine............................................................................................ 76 Veakindlad koodid.....................................................................................................................76 Töökindluse tõstmine.................................................................................................................76 3 Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Kahendsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.
............................................... 72 Rikked arvuti riistvaras. .............................................................................................................. 72 Testimine. .................................................................................................................................... 73 Testitava riistvara projekteerimine .............................................................................................. 74 Veakindlad koodid ...................................................................................................................... 74 Töökindluse tõstmine. ................................................................................................................. 74 3 Arvuti riistvara matemaatilised alused Kahendsüsteem Kahendsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus – antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud siin Pilet 26 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. – Vaata Pilet 18 2. Käsu täitmine protsessoris. – Vaata Pilet 18 3. Veakindlad koodid. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid Kõik arvutites kasutatavad loogikaskeemid jagunevad kahte suurde klassi: kombinatsiooniskeemid ja järjestikskeemid. Kolmandat võimalust ei ole. Kombinatsiooniskeemid. On sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetkel sisendite väärtusi, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil
Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne Vaata pilet 22 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Vaata Pilet2 Pilet 25 1. Loendurid. Vaata Pilet2 2. Pooljuhtmälud. Vaata Pilet 13 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. - Vaata Pilet 8 Pilet 26 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Vaata Pilet 18 2. Käsu täitmine protsessoris. Vaata Pilet 18 3. Veakindlad koodid. · vigu avastavad koodid · vigu parandavad koodid
lühised (Bridges) ühekordsed ja mitmekordsed rikked testide genereerimine (Test Pattern Generation) kattev testimine (Exhaustive Testing) juhuslik testimine (Random Testing) pseude juhuslik testimine (Pseudo Random Testing) testide genereerimine determineeritud meetodil · Testitava riistvara projekteerimine · kombinatsioonskeemid · järjestikskeemid · Boundary-scan Standard IEEE 1149.1 · Veakindlad koodid 49 · Töökindluse tõstmine. o The failure of mechanical devices is similar in many ways to the life or death of biological organisms. Statistical models appropriate for any of these topics are generically called "time-to-event" models. Death or failure is called an "event", and the goal is to project or forecast the rate of events for a given population or probability of an event for an individual.
annaabi.ee 
